Vestmik
Small Talk 2 » Maiikling usapan 2
-
ET
eesti
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- ET eesti
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
TL
tagalogi
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
21 [kakskümmend üks]
Small Talk 2
21 [dalawampu’t isa]
Valige, kuidas soovite tõlget näha:
Romaani keeled
700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühma. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!
Kas sa teadsid?
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!