Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   tl Sugnay na pangilalim: kung

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [siyamnaput tatlo]

Sugnay na pangilalim: kung

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Hin----o-al-- -u-g-ma-----i---a-o. H____ k_ a___ k___ m____ n___ a___ H-n-i k- a-a- k-n- m-h-l n-y- a-o- ---------------------------------- Hindi ko alam kung mahal niya ako. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. H-nd- -o ala- -----b-balik---ya. H____ k_ a___ k___ b______ s____ H-n-i k- a-a- k-n- b-b-l-k s-y-. -------------------------------- Hindi ko alam kung babalik siya. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Hin-- -- -la- k--g -at--ag-- niy- --o. H____ k_ a___ k___ t________ n___ a___ H-n-i k- a-a- k-n- t-t-w-g-n n-y- a-o- -------------------------------------- Hindi ko alam kung tatawagan niya ako. 0
Kas ta tõesti armastab mind? K-ng mahal-n-ya -a a--? K___ m____ n___ b_ a___ K-n- m-h-l n-y- b- a-o- ----------------------- Kung mahal niya ba ako? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? K--g-b-ba-ik-p- -a -iya? K___ b______ p_ b_ s____ K-n- b-b-l-k p- b- s-y-? ------------------------ Kung babalik pa ba siya? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? K-n---a---a-an n-y- -a-a-o? K___ t________ n___ b_ a___ K-n- t-t-w-g-n n-y- b- a-o- --------------------------- Kung tatawagan niya ba ako? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. I--is-- -- -u-- i-ii--- -i-- a-o. I______ k_ k___ i______ n___ a___ I-i-s-p k- k-n- i-i-s-p n-y- a-o- --------------------------------- Iniisip ko kung iniisip niya ako. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I-i--ip ko---n- ma--i---na-siya. I______ k_ k___ m__ i__ n_ s____ I-i-s-p k- k-n- m-y i-a n- s-y-. -------------------------------- Iniisip ko kung may iba na siya. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. I--isip ko--------g----nu----i----iy-. I______ k_ k___ n_______________ s____ I-i-s-p k- k-n- n-g-i-i-u-g-l-n- s-y-. -------------------------------------- Iniisip ko kung nagsisinungaling siya. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? K-n- -ni-si- nya b- ---? K___ i______ n__ b_ a___ K-n- i-i-s-p n-a b- a-o- ------------------------ Kung iniisip nya ba ako? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Kung---y --a--a-ba-s-y--? K___ m__ i__ n_ b_ s_____ K-n- m-y i-a n- b- s-y-.- ------------------------- Kung may iba na ba siya.? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? K--g-to--- -a--n- -i--s-bi --y-? K___ t____ b_ a__ s_______ n____ K-n- t-t-o b- a-g s-n-s-b- n-y-? -------------------------------- Kung totoo ba ang sinasabi niya? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. D--a --o-kun- --s-o--iya -a--g--a--. D___ a__ k___ g____ n___ t_____ a___ D-d- a-o k-n- g-s-o n-y- t-l-g- a-o- ------------------------------------ Duda ako kung gusto niya talaga ako. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Dud- --o-ku-g --s--a--ba-s--- -- -k--. D___ a__ k___ s______ b_ s___ s_ a____ D-d- a-o k-n- s-s-l-t b- s-y- s- a-i-. -------------------------------------- Duda ako kung susulat ba siya sa akin. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Du-a---o k-ng p-k--a---a---iy--ako. D___ a__ k___ p__________ n___ a___ D-d- a-o k-n- p-k-k-s-l-n n-y- a-o- ----------------------------------- Duda ako kung pakakasalan niya ako. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? K-ng-g---o-ni----a t-l--a-a-o? K___ g____ n___ b_ t_____ a___ K-n- g-s-o n-y- b- t-l-g- a-o- ------------------------------ Kung gusto niya ba talaga ako? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? K--g-s---l-tan---y- -a-ak-? K___ s________ n___ b_ a___ K-n- s-s-l-t-n n-y- b- a-o- --------------------------- Kung susulatan niya ba ako? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? K-----ak--a--l-----y---a--k-? K___ p__________ n___ b_ a___ K-n- p-k-k-s-l-n n-y- b- a-o- ----------------------------- Kung pakakasalan niya ba ako? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...