Vestmik

et Small Talk 2   »   sv Småprat 2

21 [kakskümmend üks]

Small Talk 2

Small Talk 2

21 [tjugoett]

Småprat 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kust te pärit olete? Va- k----- ---ifr--? V__ k_____ n_ i_____ V-r k-m-e- n- i-r-n- -------------------- Var kommer ni ifrån? 0
Baselist. F--n--a--l. F___ B_____ F-å- B-s-l- ----------- Från Basel. 0
Basel asub Šveitsis. Ba--l l---er-i Sch----. B____ l_____ i S_______ B-s-l l-g-e- i S-h-e-z- ----------------------- Basel ligger i Schweiz. 0
Tohib teile härra Müllerit tutvustada? F---j-g --v---- pr-----er-------Müller? F__ j__ l__ a__ p_________ h___ M______ F-r j-g l-v a-t p-e-e-t-r- h-r- M-l-e-? --------------------------------------- Får jag lov att presentera herr Müller? 0
Ta on välismaalane. H-n ä----l---i--. H__ ä_ u_________ H-n ä- u-l-n-i-g- ----------------- Han är utlänning. 0
Ta räägib mitut keelt. Ha--tala----e-a s-r-k. H__ t____ f____ s_____ H-n t-l-r f-e-a s-r-k- ---------------------- Han talar flera språk. 0
Olete te siin esimest korda? Ä- det -ör-t--gå-g---n--är-hä-? Ä_ d__ f_____ g_____ n_ ä_ h___ Ä- d-t f-r-t- g-n-e- n- ä- h-r- ------------------------------- Är det första gången ni är här? 0
Ei, olin siin juba eelmisel aastal. N-j, j-- -a--hä- r-d-n förra --et. N___ j__ v__ h__ r____ f____ å____ N-j- j-g v-r h-r r-d-n f-r-a å-e-. ---------------------------------- Nej, jag var här redan förra året. 0
Kuid ainult ühe nädala. Men --ra e--v-c--. M__ b___ e_ v_____ M-n b-r- e- v-c-a- ------------------ Men bara en vecka. 0
Kuidas teile meeldib meie juures? H-- tr-vs--i-här h---o-s? H__ t____ n_ h__ h__ o___ H-r t-i-s n- h-r h-s o-s- ------------------------- Hur trivs ni här hos oss? 0
Väga. Inimesed on toredad. Myc-et--ra.--olk-är-t-e----a. M_____ b___ F___ ä_ t________ M-c-e- b-a- F-l- ä- t-e-l-g-. ----------------------------- Mycket bra. Folk är trevliga. 0
Ja maastik meeldib mulle samuti. Oc- jag t---e--om-l-n-s--p-- o-kså. O__ j__ t_____ o_ l_________ o_____ O-h j-g t-c-e- o- l-n-s-a-e- o-k-å- ----------------------------------- Och jag tycker om landskapet också. 0
Kes te ametilt olete? Vad --- n--för---k-? V__ h__ n_ f__ y____ V-d h-r n- f-r y-k-? -------------------- Vad har ni för yrke? 0
Ma olen tõlkija. J----r -v-r-ättare. J__ ä_ ö___________ J-g ä- ö-e-s-t-a-e- ------------------- Jag är översättare. 0
Ma tõlgin raamatuid. Jag-ö--rsä-t-- bö----. J__ ö_________ b______ J-g ö-e-s-t-e- b-c-e-. ---------------------- Jag översätter böcker. 0
Olete te üksi siin? Ä-------r ens--? Ä_ n_ h__ e_____ Ä- n- h-r e-s-m- ---------------- Är ni här ensam? 0
Ei, mu naine / mu mees on ka siin. N--- mi---ru / --n-ma- -r här -c-s-. N___ m__ f__ / m__ m__ ä_ h__ o_____ N-j- m-n f-u / m-n m-n ä- h-r o-k-å- ------------------------------------ Nej, min fru / min man är här också. 0
Ja seal on mu mõlemad lapsed. O-h--ä- -- mi-- --d- b-r-. O__ d__ ä_ m___ b___ b____ O-h d-r ä- m-n- b-d- b-r-. -------------------------- Och där är mina båda barn. 0

Romaani keeled

700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühma. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!
Kas sa teadsid?
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!