Vestmik
Rongis » Sa tren
-
ET
eesti
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- ET eesti
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
TL
tagalogi
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
34 [kolmkümmend neli]
Rongis
34 [tatlumpu’t apat]
Valige, kuidas soovite tõlget näha:
Beebid on huultelt lugejad!
Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!