Vestmik

et Omadussõnad 2   »   da Adjektiver 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [nioghalvfjerds]

Adjektiver 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Je- --r-en---å k--le-på. J__ h__ e_ b__ k____ p__ J-g h-r e- b-å k-o-e p-. ------------------------ Jeg har en blå kjole på. 0
Mul on punane kleit seljas. J-- --- en --- --ol--på. J__ h__ e_ r__ k____ p__ J-g h-r e- r-d k-o-e p-. ------------------------ Jeg har en rød kjole på. 0
Mul on roheline kleit seljas. J-- --- -- ---- --------. J__ h__ e_ g___ k____ p__ J-g h-r e- g-ø- k-o-e p-. ------------------------- Jeg har en grøn kjole på. 0
Ma ostan musta koti. Je- -øbe-----s--t ---ke. J__ k____ e_ s___ t_____ J-g k-b-r e- s-r- t-s-e- ------------------------ Jeg køber en sort taske. 0
Ma ostan pruuni koti. J---k--er e---r-- t-ske. J__ k____ e_ b___ t_____ J-g k-b-r e- b-u- t-s-e- ------------------------ Jeg køber en brun taske. 0
Ma ostan valge koti. J-g--øbe--e- -vi- ta-ke. J__ k____ e_ h___ t_____ J-g k-b-r e- h-i- t-s-e- ------------------------ Jeg køber en hvid taske. 0
Mul on vaja uut autot. J-- -a- ------o--en--y bi-. J__ h__ b___ f__ e_ n_ b___ J-g h-r b-u- f-r e- n- b-l- --------------------------- Jeg har brug for en ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. J-g h-- bru--f-- -n-hu---g -i-. J__ h__ b___ f__ e_ h_____ b___ J-g h-r b-u- f-r e- h-r-i- b-l- ------------------------------- Jeg har brug for en hurtig bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. Jeg -a- b--g-for en --m-o--a----bi-. J__ h__ b___ f__ e_ k__________ b___ J-g h-r b-u- f-r e- k-m-o-t-b-l b-l- ------------------------------------ Jeg har brug for en komfortabel bil. 0
Seal üleval elab vana naine. Deroppe -or d---e- g--m-l---i-de. D______ b__ d__ e_ g_____ k______ D-r-p-e b-r d-r e- g-m-e- k-i-d-. --------------------------------- Deroppe bor der en gammel kvinde. 0
Seal üleval elab paks naine. De----e-b-- ----en -y--kv---e. D______ b__ d__ e_ t__ k______ D-r-p-e b-r d-r e- t-k k-i-d-. ------------------------------ Deroppe bor der en tyk kvinde. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D-rnede---- d-- -n--ysgerrig---i-de. D______ b__ d__ e_ n________ k______ D-r-e-e b-r d-r e- n-s-e-r-g k-i-d-. ------------------------------------ Dernede bor der en nysgerrig kvinde. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Vores-gæ-t---v---ra---m--ne--e-. V____ g_____ v__ r___ m_________ V-r-s g-s-e- v-r r-r- m-n-e-k-r- -------------------------------- Vores gæster var rare mennesker. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Vo--s--æs----var--øfl--e-m-n-e---r. V____ g_____ v__ h______ m_________ V-r-s g-s-e- v-r h-f-i-e m-n-e-k-r- ----------------------------------- Vores gæster var høflige mennesker. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Vo-e--gæste- --- i-te-e-s--te--enn-sker. V____ g_____ v__ i___________ m_________ V-r-s g-s-e- v-r i-t-r-s-a-t- m-n-e-k-r- ---------------------------------------- Vores gæster var interessante mennesker. 0
Mul on armsad lapsed. J-g h-r -ød- -ø--. J__ h__ s___ b____ J-g h-r s-d- b-r-. ------------------ Jeg har søde børn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M----a-o-r-e-ha--f--k-e-b---. M__ n_______ h__ f_____ b____ M-n n-b-e-n- h-r f-æ-k- b-r-. ----------------------------- Men naboerne har frække børn. 0
Kas teie lapsed on head? Er---n- b--n---ti-e? E_ d___ b___ a______ E- d-n- b-r- a-t-g-? -------------------- Er dine børn artige? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...