Vestmik

et Omadussõnad 2   »   bg Прилагателни 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [седемдесет и девет]

79 [sedemdeset i devet]

Прилагателни 2

[Prilagatelni 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Обл---на --м-в си-- р-к--. Облечена съм в синя рокля. О-л-ч-н- с-м в с-н- р-к-я- -------------------------- Облечена съм в синя рокля. 0
Oble-hena-sy--v-si-ya--o-l--. Oblechena sym v sinya roklya. O-l-c-e-a s-m v s-n-a r-k-y-. ----------------------------- Oblechena sym v sinya roklya.
Mul on punane kleit seljas. О-л-че-- съ- -------н- --к--. Облечена съм в червена рокля. О-л-ч-н- с-м в ч-р-е-а р-к-я- ----------------------------- Облечена съм в червена рокля. 0
Ob-e-he-----m----h-rve-a--ok-ya. Oblechena sym v chervena roklya. O-l-c-e-a s-m v c-e-v-n- r-k-y-. -------------------------------- Oblechena sym v chervena roklya.
Mul on roheline kleit seljas. Обл-ч-на съм-в-зел-на-р-к-я. Облечена съм в зелена рокля. О-л-ч-н- с-м в з-л-н- р-к-я- ---------------------------- Облечена съм в зелена рокля. 0
O---c---a sy--v-z-l--- -o----. Oblechena sym v zelena roklya. O-l-c-e-a s-m v z-l-n- r-k-y-. ------------------------------ Oblechena sym v zelena roklya.
Ma ostan musta koti. Аз-купувам--ерн- ч--та. Аз купувам черна чанта. А- к-п-в-м ч-р-а ч-н-а- ----------------------- Аз купувам черна чанта. 0
A- -----a- c-e-na-ch-nt-. Az kupuvam cherna chanta. A- k-p-v-m c-e-n- c-a-t-. ------------------------- Az kupuvam cherna chanta.
Ma ostan pruuni koti. Аз---пу-а--ка-я-а-чан--. Аз купувам кафява чанта. А- к-п-в-м к-ф-в- ч-н-а- ------------------------ Аз купувам кафява чанта. 0
A- --------ka-yava-chan--. Az kupuvam kafyava chanta. A- k-p-v-m k-f-a-a c-a-t-. -------------------------- Az kupuvam kafyava chanta.
Ma ostan valge koti. А---уп-в-- -ял- -анта. Аз купувам бяла чанта. А- к-п-в-м б-л- ч-н-а- ---------------------- Аз купувам бяла чанта. 0
Az k-p-va- --a-a--h-nta. Az kupuvam byala chanta. A- k-p-v-m b-a-a c-a-t-. ------------------------ Az kupuvam byala chanta.
Mul on vaja uut autot. И--- н-ж-а-от -о-а-ко--. Имам нужда от нова кола. И-а- н-ж-а о- н-в- к-л-. ------------------------ Имам нужда от нова кола. 0
I--m -uz-da----no-a --l-. Imam nuzhda ot nova kola. I-a- n-z-d- o- n-v- k-l-. ------------------------- Imam nuzhda ot nova kola.
Mul on vaja kiiret autot. И-а---ужд- -т бър-- ко--. Имам нужда от бърза кола. И-а- н-ж-а о- б-р-а к-л-. ------------------------- Имам нужда от бърза кола. 0
I-a--nuz--a -- by-z- kol-. Imam nuzhda ot byrza kola. I-a- n-z-d- o- b-r-a k-l-. -------------------------- Imam nuzhda ot byrza kola.
Mul on vaja mugavat autot. Им-м н---а -------н- ко-а. Имам нужда от удобна кола. И-а- н-ж-а о- у-о-н- к-л-. -------------------------- Имам нужда от удобна кола. 0
I--m -uzhd---t-udo--a kol-. Imam nuzhda ot udobna kola. I-a- n-z-d- o- u-o-n- k-l-. --------------------------- Imam nuzhda ot udobna kola.
Seal üleval elab vana naine. Гор- -иве--е--а-в--рас-н----на. Горе живее една възрастна жена. Г-р- ж-в-е е-н- в-з-а-т-а ж-н-. ------------------------------- Горе живее една възрастна жена. 0
G--------ee --dn- v--ras--a-z-e-a. Gore zhivee yedna vyzrastna zhena. G-r- z-i-e- y-d-a v-z-a-t-a z-e-a- ---------------------------------- Gore zhivee yedna vyzrastna zhena.
Seal üleval elab paks naine. Гор- -иве---дна -ебел--ж-н-. Горе живее една дебела жена. Г-р- ж-в-е е-н- д-б-л- ж-н-. ---------------------------- Горе живее една дебела жена. 0
G--- --i-e---e-n- de-ela-zhen-. Gore zhivee yedna debela zhena. G-r- z-i-e- y-d-a d-b-l- z-e-a- ------------------------------- Gore zhivee yedna debela zhena.
Seal all elab uudishimulik naine. Дол- -ив-е----- любо-итн----на. Долу живее една любопитна жена. Д-л- ж-в-е е-н- л-б-п-т-а ж-н-. ------------------------------- Долу живее една любопитна жена. 0
D-lu ----e---e--- --u--pi-na zh---. Dolu zhivee yedna lyubopitna zhena. D-l- z-i-e- y-d-a l-u-o-i-n- z-e-a- ----------------------------------- Dolu zhivee yedna lyubopitna zhena.
Meie külalised olid toredad inimesed. Г-ст-те--и-б--а п-ия--и-х-ра. Гостите ни бяха приятни хора. Г-с-и-е н- б-х- п-и-т-и х-р-. ----------------------------- Гостите ни бяха приятни хора. 0
G-stit- -i---a------------ kh-ra. Gostite ni byakha priyatni khora. G-s-i-e n- b-a-h- p-i-a-n- k-o-a- --------------------------------- Gostite ni byakha priyatni khora.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Г----т--ни бяха--ч-и----о-а. Гостите ни бяха учтиви хора. Г-с-и-е н- б-х- у-т-в- х-р-. ---------------------------- Гостите ни бяха учтиви хора. 0
G-st-te ni b---------t--i k-or-. Gostite ni byakha uchtivi khora. G-s-i-e n- b-a-h- u-h-i-i k-o-a- -------------------------------- Gostite ni byakha uchtivi khora.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Го---т- -и-б--- -нте-е--и х-ра. Гостите ни бяха интересни хора. Г-с-и-е н- б-х- и-т-р-с-и х-р-. ------------------------------- Гостите ни бяха интересни хора. 0
Go-------- ----ha ---eresni---or-. Gostite ni byakha interesni khora. G-s-i-e n- b-a-h- i-t-r-s-i k-o-a- ---------------------------------- Gostite ni byakha interesni khora.
Mul on armsad lapsed. Аз --а--мил- -е--. Аз имам мили деца. А- и-а- м-л- д-ц-. ------------------ Аз имам мили деца. 0
Az --------- d--s-. Az imam mili detsa. A- i-a- m-l- d-t-a- ------------------- Az imam mili detsa.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Но-съ-е--т--и--т на-а--и-де--. Но съседите имат нахални деца. Н- с-с-д-т- и-а- н-х-л-и д-ц-. ------------------------------ Но съседите имат нахални деца. 0
N- -y-e-i---im-----kh---- --tsa. No sysedite imat nakhalni detsa. N- s-s-d-t- i-a- n-k-a-n- d-t-a- -------------------------------- No sysedite imat nakhalni detsa.
Kas teie lapsed on head? В-ш-те-д-ц----с------ли-с-? Вашите деца послушни ли са? В-ш-т- д-ц- п-с-у-н- л- с-? --------------------------- Вашите деца послушни ли са? 0
Va----e -etsa -o--ushni -i sa? Vashite detsa poslushni li sa? V-s-i-e d-t-a p-s-u-h-i l- s-? ------------------------------ Vashite detsa poslushni li sa?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...