Vestmik

et Omadussõnad 2   »   bg Прилагателни 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [седемдесет и девет]

79 [sedemdeset i devet]

Прилагателни 2

Prilagatelni 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Об-е-ен---ъ--- ---я---к-я. О_______ с__ в с___ р_____ О-л-ч-н- с-м в с-н- р-к-я- -------------------------- Облечена съм в синя рокля. 0
O------na sy----s--y--r-k-ya. O________ s__ v s____ r______ O-l-c-e-a s-m v s-n-a r-k-y-. ----------------------------- Oblechena sym v sinya roklya.
Mul on punane kleit seljas. Облеч----с---в-ч--в--- рокля. О_______ с__ в ч______ р_____ О-л-ч-н- с-м в ч-р-е-а р-к-я- ----------------------------- Облечена съм в червена рокля. 0
Oble-h-na s---- ch-r-e-a ro-lya. O________ s__ v c_______ r______ O-l-c-e-a s-m v c-e-v-n- r-k-y-. -------------------------------- Oblechena sym v chervena roklya.
Mul on roheline kleit seljas. О--еч----с-- - зеле------ля. О_______ с__ в з_____ р_____ О-л-ч-н- с-м в з-л-н- р-к-я- ---------------------------- Облечена съм в зелена рокля. 0
Obl-che---sy- v-z-l--a --k--a. O________ s__ v z_____ r______ O-l-c-e-a s-m v z-l-n- r-k-y-. ------------------------------ Oblechena sym v zelena roklya.
Ma ostan musta koti. А- купув-- черна-ча-т-. А_ к______ ч____ ч_____ А- к-п-в-м ч-р-а ч-н-а- ----------------------- Аз купувам черна чанта. 0
Az---p-vam -h-rna c-anta. A_ k______ c_____ c______ A- k-p-v-m c-e-n- c-a-t-. ------------------------- Az kupuvam cherna chanta.
Ma ostan pruuni koti. А--ку---а- к---в- -ан--. А_ к______ к_____ ч_____ А- к-п-в-м к-ф-в- ч-н-а- ------------------------ Аз купувам кафява чанта. 0
A- k-pu-a- ka-yav--cha---. A_ k______ k______ c______ A- k-p-v-m k-f-a-a c-a-t-. -------------------------- Az kupuvam kafyava chanta.
Ma ostan valge koti. А--купув------- --нта. А_ к______ б___ ч_____ А- к-п-в-м б-л- ч-н-а- ---------------------- Аз купувам бяла чанта. 0
Az kup-vam --ala--ha---. A_ k______ b____ c______ A- k-p-v-m b-a-a c-a-t-. ------------------------ Az kupuvam byala chanta.
Mul on vaja uut autot. И--м--уж---о- -о-- --л-. И___ н____ о_ н___ к____ И-а- н-ж-а о- н-в- к-л-. ------------------------ Имам нужда от нова кола. 0
Imam--uz-d- ot -ov---ol-. I___ n_____ o_ n___ k____ I-a- n-z-d- o- n-v- k-l-. ------------------------- Imam nuzhda ot nova kola.
Mul on vaja kiiret autot. И-ам н--да-о---ъ--а к--а. И___ н____ о_ б____ к____ И-а- н-ж-а о- б-р-а к-л-. ------------------------- Имам нужда от бърза кола. 0
I--- --zh-a-ot--y-za --l-. I___ n_____ o_ b____ k____ I-a- n-z-d- o- b-r-a k-l-. -------------------------- Imam nuzhda ot byrza kola.
Mul on vaja mugavat autot. И--м-ну-д--о----об---ко-а. И___ н____ о_ у_____ к____ И-а- н-ж-а о- у-о-н- к-л-. -------------------------- Имам нужда от удобна кола. 0
I-----uz--a -- -d-b-a-kola. I___ n_____ o_ u_____ k____ I-a- n-z-d- o- u-o-n- k-l-. --------------------------- Imam nuzhda ot udobna kola.
Seal üleval elab vana naine. Го-е ж------д-- в-зрастна жена. Г___ ж____ е___ в________ ж____ Г-р- ж-в-е е-н- в-з-а-т-а ж-н-. ------------------------------- Горе живее една възрастна жена. 0
Go-e -hiv-e yedna---zras----zh-n-. G___ z_____ y____ v________ z_____ G-r- z-i-e- y-d-a v-z-a-t-a z-e-a- ---------------------------------- Gore zhivee yedna vyzrastna zhena.
Seal üleval elab paks naine. Горе ж------дна-деб--------. Г___ ж____ е___ д_____ ж____ Г-р- ж-в-е е-н- д-б-л- ж-н-. ---------------------------- Горе живее една дебела жена. 0
G-r--zh---e -edn---e-ela z-en-. G___ z_____ y____ d_____ z_____ G-r- z-i-e- y-d-a d-b-l- z-e-a- ------------------------------- Gore zhivee yedna debela zhena.
Seal all elab uudishimulik naine. Д--у ж-вее---на -юбопит-------. Д___ ж____ е___ л________ ж____ Д-л- ж-в-е е-н- л-б-п-т-а ж-н-. ------------------------------- Долу живее една любопитна жена. 0
Dol- -h---e-ye--a ---b----n----ena. D___ z_____ y____ l_________ z_____ D-l- z-i-e- y-d-a l-u-o-i-n- z-e-a- ----------------------------------- Dolu zhivee yedna lyubopitna zhena.
Meie külalised olid toredad inimesed. Г----те----бях---р-ят-- хора. Г______ н_ б___ п______ х____ Г-с-и-е н- б-х- п-и-т-и х-р-. ----------------------------- Гостите ни бяха приятни хора. 0
G-s-i-- ni ---kha pri--t---kh-r-. G______ n_ b_____ p_______ k_____ G-s-i-e n- b-a-h- p-i-a-n- k-o-a- --------------------------------- Gostite ni byakha priyatni khora.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Г-с--т- н- б-ха-учтиви----а. Г______ н_ б___ у_____ х____ Г-с-и-е н- б-х- у-т-в- х-р-. ---------------------------- Гостите ни бяха учтиви хора. 0
G--t--e-ni-b-a--a u--t-v--k--r-. G______ n_ b_____ u______ k_____ G-s-i-e n- b-a-h- u-h-i-i k-o-a- -------------------------------- Gostite ni byakha uchtivi khora.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Г-сти-е н--б-х--ин----с-- --ра. Г______ н_ б___ и________ х____ Г-с-и-е н- б-х- и-т-р-с-и х-р-. ------------------------------- Гостите ни бяха интересни хора. 0
G-sti-e----bya-ha i-te-es----h-r-. G______ n_ b_____ i________ k_____ G-s-i-e n- b-a-h- i-t-r-s-i k-o-a- ---------------------------------- Gostite ni byakha interesni khora.
Mul on armsad lapsed. Аз----м----- д-ц-. А_ и___ м___ д____ А- и-а- м-л- д-ц-. ------------------ Аз имам мили деца. 0
A- ---- ---- det-a. A_ i___ m___ d_____ A- i-a- m-l- d-t-a- ------------------- Az imam mili detsa.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Н----се-ите--------ха-н- де--. Н_ с_______ и___ н______ д____ Н- с-с-д-т- и-а- н-х-л-и д-ц-. ------------------------------ Но съседите имат нахални деца. 0
No-s---d--e i-a------alni de-s-. N_ s_______ i___ n_______ d_____ N- s-s-d-t- i-a- n-k-a-n- d-t-a- -------------------------------- No sysedite imat nakhalni detsa.
Kas teie lapsed on head? В----е--ец- -ос-уш-и -- -а? В_____ д___ п_______ л_ с__ В-ш-т- д-ц- п-с-у-н- л- с-? --------------------------- Вашите деца послушни ли са? 0
Vash-te -ets---o--us-ni -- sa? V______ d____ p________ l_ s__ V-s-i-e d-t-a p-s-u-h-i l- s-? ------------------------------ Vashite detsa poslushni li sa?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...