Vestmik

et Omadussõnad 2   »   af Byvoeglike naamwoorde 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [nege en sewentig]

Byvoeglike naamwoorde 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ek --a ’n --ou----. E_ d__ ’_ b___ r___ E- d-a ’- b-o- r-k- ------------------- Ek dra ’n blou rok. 0
Mul on punane kleit seljas. Ek---a------oi r--. E_ d__ ’_ r___ r___ E- d-a ’- r-o- r-k- ------------------- Ek dra ’n rooi rok. 0
Mul on roheline kleit seljas. Ek d-a--n ---en--o-. E_ d__ ’_ g____ r___ E- d-a ’- g-o-n r-k- -------------------- Ek dra ’n groen rok. 0
Ma ostan musta koti. Ek ---p-’---wa-t---k. E_ k___ ’_ s____ s___ E- k-o- ’- s-a-t s-k- --------------------- Ek koop ’n swart sak. 0
Ma ostan pruuni koti. Ek-k--p-’- b-----s--. E_ k___ ’_ b____ s___ E- k-o- ’- b-u-n s-k- --------------------- Ek koop ’n bruin sak. 0
Ma ostan valge koti. E--k-o---- w----ak. E_ k___ ’_ w__ s___ E- k-o- ’- w-t s-k- ------------------- Ek koop ’n wit sak. 0
Mul on vaja uut autot. E----t -n---we mo-o---od--. E_ h__ ’_ n___ m____ n_____ E- h-t ’- n-w- m-t-r n-d-g- --------------------------- Ek het ’n nuwe motor nodig. 0
Mul on vaja kiiret autot. E----- ’- vi-nige--ot-r-no-ig. E_ h__ ’_ v______ m____ n_____ E- h-t ’- v-n-i-e m-t-r n-d-g- ------------------------------ Ek het ’n vinnige motor nodig. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ek---t--- -e-ie-l-k- -otor---di-. E_ h__ ’_ g_________ m____ n_____ E- h-t ’- g-r-e-l-k- m-t-r n-d-g- --------------------------------- Ek het ’n gerieflike motor nodig. 0
Seal üleval elab vana naine. D-ar -o --o- ----------. D___ b_ w___ ’_ o_ v____ D-a- b- w-o- ’- o- v-o-. ------------------------ Daar bo woon ’n ou vrou. 0
Seal üleval elab paks naine. D----b- w--n-’n--ik /-v-t vr--. D___ b_ w___ ’_ d__ / v__ v____ D-a- b- w-o- ’- d-k / v-t v-o-. ------------------------------- Daar bo woon ’n dik / vet vrou. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Da-------- w--n ’- nu---ie--g- v--u. D___ o____ w___ ’_ n__________ v____ D-a- o-d-r w-o- ’- n-u-k-e-i-e v-o-. ------------------------------------ Daar onder woon ’n nuuskierige vrou. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. O-s-ga--- was -aw- -e--e. O__ g____ w__ g___ m_____ O-s g-s-e w-s g-w- m-n-e- ------------------------- Ons gaste was gawe mense. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Ons gast- was ho-li-----b--eef-e m---e. O__ g____ w__ h______ / b_______ m_____ O-s g-s-e w-s h-f-i-e / b-l-e-d- m-n-e- --------------------------------------- Ons gaste was hoflike / beleefde mense. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. O-s---s-e-was -nte---sa-t- --n--. O__ g____ w__ i___________ m_____ O-s g-s-e w-s i-t-r-s-a-t- m-n-e- --------------------------------- Ons gaste was interessante mense. 0
Mul on armsad lapsed. E- --t-l--we---nder-. E_ h__ l____ k_______ E- h-t l-e-e k-n-e-s- --------------------- Ek het liewe kinders. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ma-- --e---re h-t-s-o--e -i-d-r-. M___ d__ b___ h__ s_____ k_______ M-a- d-e b-r- h-t s-o-t- k-n-e-s- --------------------------------- Maar die bure het stoute kinders. 0
Kas teie lapsed on head? Is-u --nde-s so-t? I_ u k______ s____ I- u k-n-e-s s-e-? ------------------ Is u kinders soet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...