Vestmik

et Omadussõnad 2   »   nn Adjectives 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [syttini]

Adjectives 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. E- har --n-b-å kjo-- på -eg. Eg har ein blå kjole på meg. E- h-r e-n b-å k-o-e p- m-g- ---------------------------- Eg har ein blå kjole på meg. 0
Mul on punane kleit seljas. Eg--a- ein-ra-d-kjo-- på--e-. Eg har ein raud kjole på meg. E- h-r e-n r-u- k-o-e p- m-g- ----------------------------- Eg har ein raud kjole på meg. 0
Mul on roheline kleit seljas. Eg---- ein -r---kj-le ------. Eg har ein grøn kjole på meg. E- h-r e-n g-ø- k-o-e p- m-g- ----------------------------- Eg har ein grøn kjole på meg. 0
Ma ostan musta koti. Eg-k--pe---- sv-r---e-ke. Eg kjøper ei svart veske. E- k-ø-e- e- s-a-t v-s-e- ------------------------- Eg kjøper ei svart veske. 0
Ma ostan pruuni koti. E- kjø--- ei--run -e-k-. Eg kjøper ei brun veske. E- k-ø-e- e- b-u- v-s-e- ------------------------ Eg kjøper ei brun veske. 0
Ma ostan valge koti. E- k----r -----it-ve--e. Eg kjøper ei kvit veske. E- k-ø-e- e- k-i- v-s-e- ------------------------ Eg kjøper ei kvit veske. 0
Mul on vaja uut autot. E------g -i--n- -il. Eg treng ein ny bil. E- t-e-g e-n n- b-l- -------------------- Eg treng ein ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. E- -r-n----n r-sk-b--. Eg treng ein rask bil. E- t-e-g e-n r-s- b-l- ---------------------- Eg treng ein rask bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. Eg-tr-n--ein ---fo-t--el --l. Eg treng ein komfortabel bil. E- t-e-g e-n k-m-o-t-b-l b-l- ----------------------------- Eg treng ein komfortabel bil. 0
Seal üleval elab vana naine. De- -p----u---et--i--amal-d-m-. Der oppe bur det ei gamal dame. D-r o-p- b-r d-t e- g-m-l d-m-. ------------------------------- Der oppe bur det ei gamal dame. 0
Seal üleval elab paks naine. D------e--ur d-t ei tjuk- dame. Der oppe bur det ei tjukk dame. D-r o-p- b-r d-t e- t-u-k d-m-. ------------------------------- Der oppe bur det ei tjukk dame. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Der ne-- --r -e--ei--y--je---- -a--. Der nede bur det ei nysgjerrig dame. D-r n-d- b-r d-t e- n-s-j-r-i- d-m-. ------------------------------------ Der nede bur det ei nysgjerrig dame. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Gj--tan-----e-va--h--g----e f-lk. Gjestane våre var hyggelege folk. G-e-t-n- v-r- v-r h-g-e-e-e f-l-. --------------------------------- Gjestane våre var hyggelege folk. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Gj-sta-- -å-e---r-hø-leg--f-l-. Gjestane våre var høflege folk. G-e-t-n- v-r- v-r h-f-e-e f-l-. ------------------------------- Gjestane våre var høflege folk. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Gj-s-an----r---a--i------------f-l-. Gjestane våre var interessante folk. G-e-t-n- v-r- v-r i-t-r-s-a-t- f-l-. ------------------------------------ Gjestane våre var interessante folk. 0
Mul on armsad lapsed. Eg-h-- ---ll- ----. Eg har snille born. E- h-r s-i-l- b-r-. ------------------- Eg har snille born. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Me--n-b-an--har--------b---. Men naboane har frekke born. M-n n-b-a-e h-r f-e-k- b-r-. ---------------------------- Men naboane har frekke born. 0
Kas teie lapsed on head? Er-born---in- -y-ige? Er borna dine lydige? E- b-r-a d-n- l-d-g-? --------------------- Er borna dine lydige? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...