Vestmik

et Omadussõnad 2   »   pl Przymiotniki 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [siedemdziesiąt dziewięć]

Przymiotniki 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. M-- ----obie---eb----ą suk-en--. M__ n_ s____ n________ s________ M-m n- s-b-e n-e-i-s-ą s-k-e-k-. -------------------------------- Mam na sobie niebieską sukienkę. 0
Mul on punane kleit seljas. Mam n- -ob-e -ze-w--ą su-i-nk-. M__ n_ s____ c_______ s________ M-m n- s-b-e c-e-w-n- s-k-e-k-. ------------------------------- Mam na sobie czerwoną sukienkę. 0
Mul on roheline kleit seljas. M-m--a sob-- -i---ną -uk-e-kę. M__ n_ s____ z______ s________ M-m n- s-b-e z-e-o-ą s-k-e-k-. ------------------------------ Mam na sobie zieloną sukienkę. 0
Ma ostan musta koti. K--i- c--r-ą -or---ę. K____ c_____ t_______ K-p-ę c-a-n- t-r-b-ę- --------------------- Kupię czarną torebkę. 0
Ma ostan pruuni koti. Ku-ię--r---wą to---kę. K____ b______ t_______ K-p-ę b-ą-o-ą t-r-b-ę- ---------------------- Kupię brązową torebkę. 0
Ma ostan valge koti. K--i--b-ałą t-re---. K____ b____ t_______ K-p-ę b-a-ą t-r-b-ę- -------------------- Kupię białą torebkę. 0
Mul on vaja uut autot. P-----buję n--- s----h--. --P-----b-j- -ow----t-. P_________ n___ s________ / P_________ n___ a____ P-t-z-b-j- n-w- s-m-c-ó-. / P-t-z-b-j- n-w- a-t-. ------------------------------------------------- Potrzebuję nowy samochód. / Potrzebuję nowe auto. 0
Mul on vaja kiiret autot. P-t--eb-ję--zy--- ----ch--.-- Potr--bu---s-y--ie --to. P_________ s_____ s________ / P_________ s______ a____ P-t-z-b-j- s-y-k- s-m-c-ó-. / P-t-z-b-j- s-y-k-e a-t-. ------------------------------------------------------ Potrzebuję szybki samochód. / Potrzebuję szybkie auto. 0
Mul on vaja mugavat autot. Potr---u----yg-dny-----c-ód. / --trz------wy-od-e a-t-. P_________ w______ s________ / P_________ w______ a____ P-t-z-b-j- w-g-d-y s-m-c-ó-. / P-t-z-b-j- w-g-d-e a-t-. ------------------------------------------------------- Potrzebuję wygodny samochód. / Potrzebuję wygodne auto. 0
Seal üleval elab vana naine. T- -- g---e m---z-----ara k-bie--. T_ n_ g____ m______ s____ k_______ T- n- g-r-e m-e-z-a s-a-a k-b-e-a- ---------------------------------- Tu na górze mieszka stara kobieta. 0
Seal üleval elab paks naine. T---a---r-e mieszk--g--------i--a. T_ n_ g____ m______ g____ k_______ T- n- g-r-e m-e-z-a g-u-a k-b-e-a- ---------------------------------- Tu na górze mieszka gruba kobieta. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Tu -a-do-- m---z-a----ibs-a ----e--. T_ n_ d___ m______ w_______ k_______ T- n- d-l- m-e-z-a w-c-b-k- k-b-e-a- ------------------------------------ Tu na dole mieszka wścibska kobieta. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Na----o---e----byl--m-li --dz--. N___ g_____ t_ b___ m___ l______ N-s- g-ś-i- t- b-l- m-l- l-d-i-. -------------------------------- Nasi goście to byli mili ludzie. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Nas--g-ś-ie -o ---- -prz-j-i-l--zi-. N___ g_____ t_ b___ u_______ l______ N-s- g-ś-i- t- b-l- u-r-e-m- l-d-i-. ------------------------------------ Nasi goście to byli uprzejmi ludzie. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-s- g---i- to-by-i i--e--s--ący--ud--e. N___ g_____ t_ b___ i___________ l______ N-s- g-ś-i- t- b-l- i-t-r-s-j-c- l-d-i-. ---------------------------------------- Nasi goście to byli interesujący ludzie. 0
Mul on armsad lapsed. M-- -o--a-------c-. M__ k______ d______ M-m k-c-a-e d-i-c-. ------------------- Mam kochane dzieci. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ale----sąsie----ma-- ni-grze--n- d---c-. A__ c_ s_______ m___ n__________ d______ A-e c- s-s-e-z- m-j- n-e-r-e-z-e d-i-c-. ---------------------------------------- Ale ci sąsiedzi mają niegrzeczne dzieci. 0
Kas teie lapsed on head? C-- pan- / pan---z-e-i--- g-z-cz--? C__ p___ / p___ d_____ s_ g________ C-y p-n- / p-n- d-i-c- s- g-z-c-n-? ----------------------------------- Czy pana / pani dzieci są grzeczne? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...