Vestmik

et Omadussõnad 2   »   it Aggettivi 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [settantanove]

Aggettivi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. I-----o u- a-it----zurr-. I______ u_ a____ a_______ I-d-s-o u- a-i-o a-z-r-o- ------------------------- Indosso un abito azzurro. 0
Mul on punane kleit seljas. I-d---o------ito ro---. I______ u_ a____ r_____ I-d-s-o u- a-i-o r-s-o- ----------------------- Indosso un abito rosso. 0
Mul on roheline kleit seljas. I---sso ---ab-t--v---e. I______ u_ a____ v_____ I-d-s-o u- a-i-o v-r-e- ----------------------- Indosso un abito verde. 0
Ma ostan musta koti. C---ro-una bo-----er-. C_____ u__ b____ n____ C-m-r- u-a b-r-a n-r-. ---------------------- Compro una borsa nera. 0
Ma ostan pruuni koti. Co-p-o-u-- b-rs- -a---ne. C_____ u__ b____ m_______ C-m-r- u-a b-r-a m-r-o-e- ------------------------- Compro una borsa marrone. 0
Ma ostan valge koti. C--p-- u-----rs- bia--a. C_____ u__ b____ b______ C-m-r- u-a b-r-a b-a-c-. ------------------------ Compro una borsa bianca. 0
Mul on vaja uut autot. H- -isogn- -i-una--acchina -uo-a. H_ b______ d_ u__ m_______ n_____ H- b-s-g-o d- u-a m-c-h-n- n-o-a- --------------------------------- Ho bisogno di una macchina nuova. 0
Mul on vaja kiiret autot. Ho b--o----d- un--mac---na---lo--. H_ b______ d_ u__ m_______ v______ H- b-s-g-o d- u-a m-c-h-n- v-l-c-. ---------------------------------- Ho bisogno di una macchina veloce. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ho-bis-g-- di-una ma-c-i-a--om-da. H_ b______ d_ u__ m_______ c______ H- b-s-g-o d- u-a m-c-h-n- c-m-d-. ---------------------------------- Ho bisogno di una macchina comoda. 0
Seal üleval elab vana naine. L-ss--ab--a-----d-n-a -nzi--a. L____ a____ u__ d____ a_______ L-s-ù a-i-a u-a d-n-a a-z-a-a- ------------------------------ Lassù abita una donna anziana. 0
Seal üleval elab paks naine. L--s- --i-a-un- d-nn---ras-a. L____ a____ u__ d____ g______ L-s-ù a-i-a u-a d-n-a g-a-s-. ----------------------------- Lassù abita una donna grassa. 0
Seal all elab uudishimulik naine. L-g-i--ab--a--n- d-nn- c-rios-. L_____ a____ u__ d____ c_______ L-g-i- a-i-a u-a d-n-a c-r-o-a- ------------------------------- Laggiù abita una donna curiosa. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. I-no-t-i-os---------- ca--n-. I n_____ o_____ e____ c______ I n-s-r- o-p-t- e-a-o c-r-n-. ----------------------------- I nostri ospiti erano carini. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. I--ostri -sp-t---r-----e---l-. I n_____ o_____ e____ g_______ I n-s-r- o-p-t- e-a-o g-n-i-i- ------------------------------ I nostri ospiti erano gentili. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. I-no-t-i -s--ti -r--o--n--r--s-nti. I n_____ o_____ e____ i____________ I n-s-r- o-p-t- e-a-o i-t-r-s-a-t-. ----------------------------------- I nostri ospiti erano interessanti. 0
Mul on armsad lapsed. H--d-i-ca-- -ambi--. H_ d__ c___ b_______ H- d-i c-r- b-m-i-i- -------------------- Ho dei cari bambini. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ma---v--i-- h--n---e----m-i-i---pe--i-en--. M_ i v_____ h____ d__ b______ i____________ M- i v-c-n- h-n-o d-i b-m-i-i i-p-r-i-e-t-. ------------------------------------------- Ma i vicini hanno dei bambini impertinenti. 0
Kas teie lapsed on head? So-o -uoni i S--- -----n-? S___ b____ i S___ b_______ S-n- b-o-i i S-o- b-m-i-i- -------------------------- Sono buoni i Suoi bambini? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...