Vestmik

et Omadussõnad 2   »   uk Прикметники 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [сімдесят дев’ять]

79 [simdesyat devʺyatʹ]

Прикметники 2

Prykmetnyky 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. На---н- си-є---а-т-. Н_ м___ с___ п______ Н- м-н- с-н- п-а-т-. -------------------- На мені синє плаття. 0
Na--e---sy-ye p---ty-. N_ m___ s____ p_______ N- m-n- s-n-e p-a-t-a- ---------------------- Na meni synye plattya.
Mul on punane kleit seljas. Н- м--- ч-рво-- п-а--я. Н_ м___ ч______ п______ Н- м-н- ч-р-о-е п-а-т-. ----------------------- На мені червоне плаття. 0
N--men-----r-o-e--la-tya. N_ m___ c_______ p_______ N- m-n- c-e-v-n- p-a-t-a- ------------------------- Na meni chervone plattya.
Mul on roheline kleit seljas. Н--------е---- -л-т-я. Н_ м___ з_____ п______ Н- м-н- з-л-н- п-а-т-. ---------------------- На мені зелене плаття. 0
Na-men--ze-ene -l-ttya. N_ m___ z_____ p_______ N- m-n- z-l-n- p-a-t-a- ----------------------- Na meni zelene plattya.
Ma ostan musta koti. Я--упую-чо----с-м--. Я к____ ч____ с_____ Я к-п-ю ч-р-у с-м-у- -------------------- Я купую чорну сумку. 0
YA----uy- c----- su-ku. Y_ k_____ c_____ s_____ Y- k-p-y- c-o-n- s-m-u- ----------------------- YA kupuyu chornu sumku.
Ma ostan pruuni koti. Я к--ую к-р-чн--у--ум-у. Я к____ к________ с_____ Я к-п-ю к-р-ч-е-у с-м-у- ------------------------ Я купую коричневу сумку. 0
Y- k---y--ko---hnev- su-k-. Y_ k_____ k_________ s_____ Y- k-p-y- k-r-c-n-v- s-m-u- --------------------------- YA kupuyu korychnevu sumku.
Ma ostan valge koti. Я-к-п-- -і-----мк-. Я к____ б___ с_____ Я к-п-ю б-л- с-м-у- ------------------- Я купую білу сумку. 0
YA----u-u-bi-- -u-ku. Y_ k_____ b___ s_____ Y- k-p-y- b-l- s-m-u- --------------------- YA kupuyu bilu sumku.
Mul on vaja uut autot. Мені-п-т--бен--ови----т-м-----. М___ п_______ н____ а__________ М-н- п-т-і-е- н-в-й а-т-м-б-л-. ------------------------------- Мені потрібен новий автомобіль. 0
M--i-po-ri-e---ovy-̆ avt-mobi--. M___ p_______ n____ a__________ M-n- p-t-i-e- n-v-y- a-t-m-b-l-. -------------------------------- Meni potriben novyy̆ avtomobilʹ.
Mul on vaja kiiret autot. М--і по------ ш--д-и-----омоб--ь. М___ п_______ ш______ а__________ М-н- п-т-і-е- ш-и-к-й а-т-м-б-л-. --------------------------------- Мені потрібен швидкий автомобіль. 0
Men-----rib-n-sh--dk-y̆---t--o-il-. M___ p_______ s_______ a__________ M-n- p-t-i-e- s-v-d-y-̆ a-t-m-b-l-. ----------------------------------- Meni potriben shvydkyy̆ avtomobilʹ.
Mul on vaja mugavat autot. Ме-- ---рі--- ---ч--- -вт--о-і--. М___ п_______ з______ а__________ М-н- п-т-і-е- з-у-н-й а-т-м-б-л-. --------------------------------- Мені потрібен зручний автомобіль. 0
M--- -o-r-----z--c-nyy- -v-o--b---. M___ p_______ z_______ a__________ M-n- p-t-i-e- z-u-h-y-̆ a-t-m-b-l-. ----------------------------------- Meni potriben zruchnyy̆ avtomobilʹ.
Seal üleval elab vana naine. Там нагор--ж-в- -т-р- -і-к-. Т__ н_____ ж___ с____ ж_____ Т-м н-г-р- ж-в- с-а-а ж-н-а- ---------------------------- Там нагорі живе стара жінка. 0
T-----h-r--z-yv- --ara z--n--. T__ n_____ z____ s____ z______ T-m n-h-r- z-y-e s-a-a z-i-k-. ------------------------------ Tam nahori zhyve stara zhinka.
Seal üleval elab paks naine. Т-м н-го-- -и-е--о--т----н-а. Т__ н_____ ж___ т_____ ж_____ Т-м н-г-р- ж-в- т-в-т- ж-н-а- ----------------------------- Там нагорі живе товста жінка. 0
Tam -----i-z-y-e -----a--h----. T__ n_____ z____ t_____ z______ T-m n-h-r- z-y-e t-v-t- z-i-k-. ------------------------------- Tam nahori zhyve tovsta zhinka.
Seal all elab uudishimulik naine. Та--в-из- -и-е до----ив---ін--. Т__ в____ ж___ д________ ж_____ Т-м в-и-у ж-в- д-п-т-и-а ж-н-а- ------------------------------- Там внизу живе допитлива жінка. 0
Ta- vn----z---- -opyt-----z-in-a. T__ v____ z____ d________ z______ T-m v-y-u z-y-e d-p-t-y-a z-i-k-. --------------------------------- Tam vnyzu zhyve dopytlyva zhinka.
Meie külalised olid toredad inimesed. Н--і--ост- -ули л-б’яз-ими л-д-м-. Н___ г____ б___ л_________ л______ Н-ш- г-с-і б-л- л-б-я-н-м- л-д-м-. ---------------------------------- Наші гості були люб’язними людьми. 0
N--hi -o-ti-buly -yu-'-a-ny-- -yu-ʹ--. N____ h____ b___ l___________ l_______ N-s-i h-s-i b-l- l-u-'-a-n-m- l-u-ʹ-y- -------------------------------------- Nashi hosti buly lyub'yaznymy lyudʹmy.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Н-ш--г------ул--в-ічли-ими людьм-. Н___ г____ б___ в_________ л______ Н-ш- г-с-і б-л- в-і-л-в-м- л-д-м-. ---------------------------------- Наші гості були ввічливими людьми. 0
Na--i ho--- -uly vv--h--v-my --ud--y. N____ h____ b___ v__________ l_______ N-s-i h-s-i b-l- v-i-h-y-y-y l-u-ʹ-y- ------------------------------------- Nashi hosti buly vvichlyvymy lyudʹmy.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Н-ші----т----ли --к-ви-- --дь--. Н___ г____ б___ ц_______ л______ Н-ш- г-с-і б-л- ц-к-в-м- л-д-м-. -------------------------------- Наші гості були цікавими людьми. 0
N-shi h--ti--u-- -s--a-y----y-dʹ-y. N____ h____ b___ t________ l_______ N-s-i h-s-i b-l- t-i-a-y-y l-u-ʹ-y- ----------------------------------- Nashi hosti buly tsikavymy lyudʹmy.
Mul on armsad lapsed. Я м---ми-их діте-. Я м__ м____ д_____ Я м-ю м-л-х д-т-й- ------------------ Я маю милих дітей. 0
YA ma-u-mylyk--d-t--̆. Y_ m___ m_____ d_____ Y- m-y- m-l-k- d-t-y-. ---------------------- YA mayu mylykh ditey̆.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ал--с-сіди-м---- зухва-их діт-й. А__ с_____ м____ з_______ д_____ А-е с-с-д- м-ю-ь з-х-а-и- д-т-й- -------------------------------- Але сусіди мають зухвалих дітей. 0
Al--su-----ma-utʹ------a--kh-di-e-̆. A__ s_____ m_____ z_________ d_____ A-e s-s-d- m-y-t- z-k-v-l-k- d-t-y-. ------------------------------------ Ale susidy mayutʹ zukhvalykh ditey̆.
Kas teie lapsed on head? В-ш--ді-- --м--? В___ д___ ч_____ В-ш- д-т- ч-м-і- ---------------- Ваші діти чемні? 0
Vas-i-------h----? V____ d___ c______ V-s-i d-t- c-e-n-? ------------------ Vashi dity chemni?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...