Vestmik

et Omadussõnad 2   »   tr Sıfatlar 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [yetmiş dokuz]

Sıfatlar 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ü-----e -----bi----b----v-r. Ü______ m___ b__ e_____ v___ Ü-t-m-e m-v- b-r e-b-s- v-r- ---------------------------- Üstümde mavi bir elbise var. 0
Mul on punane kleit seljas. Ü-t-m-e -ı-mızı---r----ise va-. Ü______ k______ b__ e_____ v___ Ü-t-m-e k-r-ı-ı b-r e-b-s- v-r- ------------------------------- Üstümde kırmızı bir elbise var. 0
Mul on roheline kleit seljas. Ü-tü-d- -e-il ----elb-s- -a-. Ü______ y____ b__ e_____ v___ Ü-t-m-e y-ş-l b-r e-b-s- v-r- ----------------------------- Üstümde yeşil bir elbise var. 0
Ma ostan musta koti. S--ah -ir --n---satı----ıyo---. S____ b__ ç____ s____ a________ S-y-h b-r ç-n-a s-t-n a-ı-o-u-. ------------------------------- Siyah bir çanta satın alıyorum. 0
Ma ostan pruuni koti. Ka-ve-e-gi bir ---t----t-- alıy-ru-. K_________ b__ ç____ s____ a________ K-h-e-e-g- b-r ç-n-a s-t-n a-ı-o-u-. ------------------------------------ Kahverengi bir çanta satın alıyorum. 0
Ma ostan valge koti. Be--z bir-çan-- -at-n --------. B____ b__ ç____ s____ a________ B-y-z b-r ç-n-a s-t-n a-ı-o-u-. ------------------------------- Beyaz bir çanta satın alıyorum. 0
Mul on vaja uut autot. Yeni-bi- ara---a -h-iy-cı--var. Y___ b__ a______ i________ v___ Y-n- b-r a-a-a-a i-t-y-c-m v-r- ------------------------------- Yeni bir arabaya ihtiyacım var. 0
Mul on vaja kiiret autot. H-----b---a---a-- ih-iya-----a-. H____ b__ a______ i________ v___ H-z-ı b-r a-a-a-a i-t-y-c-m v-r- -------------------------------- Hızlı bir arabaya ihtiyacım var. 0
Mul on vaja mugavat autot. R-h-t-b-r ar-b--- -ht--a-ım v--. R____ b__ a______ i________ v___ R-h-t b-r a-a-a-a i-t-y-c-m v-r- -------------------------------- Rahat bir arabaya ihtiyacım var. 0
Seal üleval elab vana naine. Ş--y--ar-a -aş-- -i- --d---o---u--r. Ş_ y______ y____ b__ k____ o________ Ş- y-k-r-a y-ş-ı b-r k-d-n o-u-u-o-. ------------------------------------ Şu yukarda yaşlı bir kadın oturuyor. 0
Seal üleval elab paks naine. Şu y--arda--iş------- -a----o--r----. Ş_ y______ ş_____ b__ k____ o________ Ş- y-k-r-a ş-ş-a- b-r k-d-n o-u-u-o-. ------------------------------------- Şu yukarda şişman bir kadın oturuyor. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Ş- a-a--da me----- bi--k---- -t-r--o-. Ş_ a______ m______ b__ k____ o________ Ş- a-a-ı-a m-r-k-ı b-r k-d-n o-u-u-o-. -------------------------------------- Şu aşağıda meraklı bir kadın oturuyor. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. M-s---r-----i--c--a -akın i-s-nl-rdı. M_____________ c___ y____ i__________ M-s-f-r-e-i-i- c-n- y-k-n i-s-n-a-d-. ------------------------------------- Misafirlerimiz cana yakın insanlardı. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. M-s-f---erimi---i-a--i-s--l--d-. M_____________ k____ i__________ M-s-f-r-e-i-i- k-b-r i-s-n-a-d-. -------------------------------- Misafirlerimiz kibar insanlardı. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Misaf-r--ri-iz--lg-n- i--a----d-. M_____________ i_____ i__________ M-s-f-r-e-i-i- i-g-n- i-s-n-a-d-. --------------------------------- Misafirlerimiz ilginç insanlardı. 0
Mul on armsad lapsed. B---m -e--ml- ço-u----ı---ar. B____ s______ ç_________ v___ B-n-m s-v-m-i ç-c-k-a-ı- v-r- ----------------------------- Benim sevimli çocuklarım var. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ama --m--l-r-n ar-------ukla-- v--. A__ k_________ a____ ç________ v___ A-a k-m-u-a-ı- a-s-z ç-c-k-a-ı v-r- ----------------------------------- Ama komşuların arsız çocukları var. 0
Kas teie lapsed on head? Ç-c--l----ı--uslu m-? Ç___________ u___ m__ Ç-c-k-a-ı-ı- u-l- m-? --------------------- Çocuklarınız uslu mu? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...