Vestmik

et Omadussõnad 2   »   es Adjetivos 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [setenta y nueve]

Adjetivos 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. L-evo --est---- --s-i-o-a-u-. L____ p_____ u_ v______ a____ L-e-o p-e-t- u- v-s-i-o a-u-. ----------------------------- Llevo puesto un vestido azul.
Mul on punane kleit seljas. Llev- -u-sto u- -----------o. L____ p_____ u_ v______ r____ L-e-o p-e-t- u- v-s-i-o r-j-. ----------------------------- Llevo puesto un vestido rojo.
Mul on roheline kleit seljas. Ll-v- pues-- -n v--t-do -e-d-. L____ p_____ u_ v______ v_____ L-e-o p-e-t- u- v-s-i-o v-r-e- ------------------------------ Llevo puesto un vestido verde.
Ma ostan musta koti. (M-----m-ro------l-o -eg-o. (___ c_____ u_ b____ n_____ (-e- c-m-r- u- b-l-o n-g-o- --------------------------- (Me) compro un bolso negro.
Ma ostan pruuni koti. (-e- -o-p-- u- bolso m--rón. (___ c_____ u_ b____ m______ (-e- c-m-r- u- b-l-o m-r-ó-. ---------------------------- (Me) compro un bolso marrón.
Ma ostan valge koti. (Me--co--ro-u- ---so-b-a---. (___ c_____ u_ b____ b______ (-e- c-m-r- u- b-l-o b-a-c-. ---------------------------- (Me) compro un bolso blanco.
Mul on vaja uut autot. Ne---ito -n -oche-n-evo. N_______ u_ c____ n_____ N-c-s-t- u- c-c-e n-e-o- ------------------------ Necesito un coche nuevo.
Mul on vaja kiiret autot. N-c-s--o un co-h--r--i--. N_______ u_ c____ r______ N-c-s-t- u- c-c-e r-p-d-. ------------------------- Necesito un coche rápido.
Mul on vaja mugavat autot. N---s--o--n -o-h- có---o. N_______ u_ c____ c______ N-c-s-t- u- c-c-e c-m-d-. ------------------------- Necesito un coche cómodo.
Seal üleval elab vana naine. A-lí a---b- v-ve-----m--er--ieja-/ m--or. A___ a_____ v___ u__ m____ v____ / m_____ A-l- a-r-b- v-v- u-a m-j-r v-e-a / m-y-r- ----------------------------------------- Allí arriba vive una mujer vieja / mayor.
Seal üleval elab paks naine. A--í arri---vi----na m-j-- g-r-a. A___ a_____ v___ u__ m____ g_____ A-l- a-r-b- v-v- u-a m-j-r g-r-a- --------------------------------- Allí arriba vive una mujer gorda.
Seal all elab uudishimulik naine. All----aj---i-------mu-er----i-s-. A___ a____ v___ u__ m____ c_______ A-l- a-a-o v-v- u-a m-j-r c-r-o-a- ---------------------------------- Allí abajo vive una mujer curiosa.
Meie külalised olid toredad inimesed. Nu---r-- -nvi-ado- -------nt- s-----ic-. N_______ i________ e___ g____ s_________ N-e-t-o- i-v-t-d-s e-a- g-n-e s-m-á-i-a- ---------------------------------------- Nuestros invitados eran gente simpática.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Nu-st--- -nvi---o--e--n----te-a--b-e. N_______ i________ e___ g____ a______ N-e-t-o- i-v-t-d-s e-a- g-n-e a-a-l-. ------------------------------------- Nuestros invitados eran gente amable.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-e-t-o--in--t--os er-n g-n-e --t-r--an--. N_______ i________ e___ g____ i___________ N-e-t-o- i-v-t-d-s e-a- g-n-e i-t-r-s-n-e- ------------------------------------------ Nuestros invitados eran gente interesante.
Mul on armsad lapsed. Mis--i-o- son b-en-s. M__ h____ s__ b______ M-s h-j-s s-n b-e-o-. --------------------- Mis hijos son buenos.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Pero l-s-hij-s de l-s ve-inos s----e-c----o-. P___ l__ h____ d_ l__ v______ s__ d__________ P-r- l-s h-j-s d- l-s v-c-n-s s-n d-s-a-a-o-. --------------------------------------------- Pero los hijos de los vecinos son descarados.
Kas teie lapsed on head? ¿-us-----s-s-n obe---n--s? ¿___ n____ s__ o__________ ¿-u- n-ñ-s s-n o-e-i-n-e-? -------------------------- ¿Sus niños son obedientes?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...