Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sr Придеви 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [седамдесет и девет]

79 [sedamdeset i devet]

Придеви 2

[Pridevi 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ј---мам -а -еби-п--ву --љ---. Ј_ и___ н_ с___ п____ х______ Ј- и-а- н- с-б- п-а-у х-љ-н-. ----------------------------- Ја имам на себи плаву хаљину. 0
J- i----n- se-- ---v---alj-nu. J_ i___ n_ s___ p____ h_______ J- i-a- n- s-b- p-a-u h-l-i-u- ------------------------------ Ja imam na sebi plavu haljinu.
Mul on punane kleit seljas. Ј- -мам-----еби-цр---у ------. Ј_ и___ н_ с___ ц_____ х______ Ј- и-а- н- с-б- ц-в-н- х-љ-н-. ------------------------------ Ја имам на себи црвену хаљину. 0
J---ma- na -eb--c-ve---ha--in-. J_ i___ n_ s___ c_____ h_______ J- i-a- n- s-b- c-v-n- h-l-i-u- ------------------------------- Ja imam na sebi crvenu haljinu.
Mul on roheline kleit seljas. Ј--има- н--себи -е--н- х--и-у. Ј_ и___ н_ с___ з_____ х______ Ј- и-а- н- с-б- з-л-н- х-љ-н-. ------------------------------ Ја имам на себи зелену хаљину. 0
J---m-m n--s-bi-z-l--- -alj-nu. J_ i___ n_ s___ z_____ h_______ J- i-a- n- s-b- z-l-n- h-l-i-u- ------------------------------- Ja imam na sebi zelenu haljinu.
Ma ostan musta koti. Ј- ку--ј-м -р-- торб-. Ј_ к______ ц___ т_____ Ј- к-п-ј-м ц-н- т-р-у- ---------------------- Ја купујем црну торбу. 0
Ja-ku-u-----------r-u. J_ k______ c___ t_____ J- k-p-j-m c-n- t-r-u- ---------------------- Ja kupujem crnu torbu.
Ma ostan pruuni koti. Ја -----ем-с---у-тор--. Ј_ к______ с____ т_____ Ј- к-п-ј-м с-е-у т-р-у- ----------------------- Ја купујем смеђу торбу. 0
J- ku-ujem--među t---u. J_ k______ s____ t_____ J- k-p-j-m s-e-u t-r-u- ----------------------- Ja kupujem smeđu torbu.
Ma ostan valge koti. Ја к-пу-ем---л----рб-. Ј_ к______ б___ т_____ Ј- к-п-ј-м б-л- т-р-у- ---------------------- Ја купујем белу торбу. 0
Ja --pu--- -----to--u. J_ k______ b___ t_____ J- k-p-j-m b-l- t-r-u- ---------------------- Ja kupujem belu torbu.
Mul on vaja uut autot. Ј- ----------о-ау-о. Ј_ т_____ н___ а____ Ј- т-е-а- н-в- а-т-. -------------------- Ја требам ново ауто. 0
J- -reb-m nov- au-o. J_ t_____ n___ a____ J- t-e-a- n-v- a-t-. -------------------- Ja trebam novo auto.
Mul on vaja kiiret autot. Ј---ре-а--б-з- а--о. Ј_ т_____ б___ а____ Ј- т-е-а- б-з- а-т-. -------------------- Ја требам брзо ауто. 0
J--t-e-am---z- --to. J_ t_____ b___ a____ J- t-e-a- b-z- a-t-. -------------------- Ja trebam brzo auto.
Mul on vaja mugavat autot. Ја--р-б-м у-обан--уто. Ј_ т_____ у_____ а____ Ј- т-е-а- у-о-а- а-т-. ---------------------- Ја требам удобан ауто. 0
Ja -reb-m u-o-an ---o. J_ t_____ u_____ a____ J- t-e-a- u-o-a- a-t-. ---------------------- Ja trebam udoban auto.
Seal üleval elab vana naine. Та-о го---с----ј- је-на стар- ж--а. Т___ г___ с______ ј____ с____ ж____ Т-м- г-р- с-а-у-е ј-д-а с-а-а ж-н-. ----------------------------------- Тамо горе станује једна стара жена. 0
T-m- go---sta---- j--n- stara--en-. T___ g___ s______ j____ s____ ž____ T-m- g-r- s-a-u-e j-d-a s-a-a ž-n-. ----------------------------------- Tamo gore stanuje jedna stara žena.
Seal üleval elab paks naine. Та----оре -та-ује-ј---- д--е-а ж-на. Т___ г___ с______ ј____ д_____ ж____ Т-м- г-р- с-а-у-е ј-д-а д-б-л- ж-н-. ------------------------------------ Тамо горе станује једна дебела жена. 0
Tam---o-e -ta--j---e-na---bel----na. T___ g___ s______ j____ d_____ ž____ T-m- g-r- s-a-u-e j-d-a d-b-l- ž-n-. ------------------------------------ Tamo gore stanuje jedna debela žena.
Seal all elab uudishimulik naine. Т--о -о-е ------е -е-н- р-----а-а --н-. Т___ д___ с______ ј____ р________ ж____ Т-м- д-л- с-а-у-е ј-д-а р-д-з-а-а ж-н-. --------------------------------------- Тамо доле станује једна радознала жена. 0
Tam- d-le --anu-e--e--a r-do-n--- ž--a. T___ d___ s______ j____ r________ ž____ T-m- d-l- s-a-u-e j-d-a r-d-z-a-a ž-n-. --------------------------------------- Tamo dole stanuje jedna radoznala žena.
Meie külalised olid toredad inimesed. Наши -о----су --ли-драг------. Н___ г____ с_ б___ д____ љ____ Н-ш- г-с-и с- б-л- д-а-и љ-д-. ------------------------------ Наши гости су били драги људи. 0
Naš- gost- s- -ili-dra---lju--. N___ g____ s_ b___ d____ l_____ N-š- g-s-i s- b-l- d-a-i l-u-i- ------------------------------- Naši gosti su bili dragi ljudi.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Наши-г-сти--у------ку--урн----ди. Н___ г____ с_ б___ к_______ љ____ Н-ш- г-с-и с- б-л- к-л-у-н- љ-д-. --------------------------------- Наши гости су били културни људи. 0
N-ši-go--i--u b-li--u-t--ni -----. N___ g____ s_ b___ k_______ l_____ N-š- g-s-i s- b-l- k-l-u-n- l-u-i- ---------------------------------- Naši gosti su bili kulturni ljudi.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Н-ш--го-т- -у б----и---рес--т-- љ--и. Н___ г____ с_ б___ и___________ љ____ Н-ш- г-с-и с- б-л- и-т-р-с-н-н- љ-д-. ------------------------------------- Наши гости су били интересантни људи. 0
Na-i --s-i su--i---int---s-ntn- lju--. N___ g____ s_ b___ i___________ l_____ N-š- g-s-i s- b-l- i-t-r-s-n-n- l-u-i- -------------------------------------- Naši gosti su bili interesantni ljudi.
Mul on armsad lapsed. Ј- им-м--ра---д---. Ј_ и___ д____ д____ Ј- и-а- д-а-у д-ц-. ------------------- Ја имам драгу децу. 0
J- -mam---ag- dec-. J_ i___ d____ d____ J- i-a- d-a-u d-c-. ------------------- Ja imam dragu decu.
Aga naabritel on ulakad lapsed. А-и к-----е и-а-- бе--бр-з-у-д-цу. А__ к______ и____ б_________ д____ А-и к-м-и-е и-а-у б-з-б-а-н- д-ц-. ---------------------------------- Али комшије имају безобразну децу. 0
Al---omši-e--m-ju-bez-bra----d--u. A__ k______ i____ b_________ d____ A-i k-m-i-e i-a-u b-z-b-a-n- d-c-. ---------------------------------- Ali komšije imaju bezobraznu decu.
Kas teie lapsed on head? Ј-----и ------еца-доб--? Ј___ л_ В___ д___ д_____ Ј-с- л- В-ш- д-ц- д-б-а- ------------------------ Јесу ли Ваша деца добра? 0
J--u -- -aša -e---d---a? J___ l_ V___ d___ d_____ J-s- l- V-š- d-c- d-b-a- ------------------------ Jesu li Vaša deca dobra?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...