Vestmik

et Omadussõnad 2   »   lv Īpašības vārdi 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [septiņdesmit deviņi]

Īpašības vārdi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ma---ug--- ---zila-k-ei--. M__ m_____ i_ z___ k______ M-n m-g-r- i- z-l- k-e-t-. -------------------------- Man mugurā ir zila kleita. 0
Mul on punane kleit seljas. Ma- --gur-----sar-a-a ---it-. M__ m_____ i_ s______ k______ M-n m-g-r- i- s-r-a-a k-e-t-. ----------------------------- Man mugurā ir sarkana kleita. 0
Mul on roheline kleit seljas. Man -ug-r- ir-z--a-k---ta. M__ m_____ i_ z___ k______ M-n m-g-r- i- z-ļ- k-e-t-. -------------------------- Man mugurā ir zaļa kleita. 0
Ma ostan musta koti. Es---r-u-mel-- so-u. E_ p____ m____ s____ E- p-r-u m-l-u s-m-. -------------------- Es pērku melnu somu. 0
Ma ostan pruuni koti. Es---rk- -rū-----m-. E_ p____ b____ s____ E- p-r-u b-ū-u s-m-. -------------------- Es pērku brūnu somu. 0
Ma ostan valge koti. Es-pērk- b--t--somu. E_ p____ b____ s____ E- p-r-u b-l-u s-m-. -------------------- Es pērku baltu somu. 0
Mul on vaja uut autot. Man va-a- jau-u-m-šīn-. M__ v____ j____ m______ M-n v-j-g j-u-u m-š-n-. ----------------------- Man vajag jaunu mašīnu. 0
Mul on vaja kiiret autot. Man ---a---t-- --š-n-. M__ v____ ā___ m______ M-n v-j-g ā-r- m-š-n-. ---------------------- Man vajag ātru mašīnu. 0
Mul on vaja mugavat autot. M-- vaj-g ē----m--īn-. M__ v____ ē___ m______ M-n v-j-g ē-t- m-š-n-. ---------------------- Man vajag ērtu mašīnu. 0
Seal üleval elab vana naine. T----ug-ā--z--o---c----e-iete. T__ a____ d____ v___ s________ T-r a-g-ā d-ī-o v-c- s-e-i-t-. ------------------------------ Tur augšā dzīvo veca sieviete. 0
Seal üleval elab paks naine. Tu--a---ā-dzīv- r-sna -ievi--e. T__ a____ d____ r____ s________ T-r a-g-ā d-ī-o r-s-a s-e-i-t-. ------------------------------- Tur augšā dzīvo resna sieviete. 0
Seal all elab uudishimulik naine. T----e-ā -z-vo-zi-kā--ga-s---iete. T__ l___ d____ z________ s________ T-r l-j- d-ī-o z-ņ-ā-ī-a s-e-i-t-. ---------------------------------- Tur lejā dzīvo ziņkārīga sieviete. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. M--u--ies--b--- -auk----ud--. M___ v____ b___ j____ ļ______ M-s- v-e-i b-j- j-u-i ļ-u-i-. ----------------------------- Mūsu viesi bija jauki ļaudis. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Mūsu viesi ---a -i----jīgi-ļa----. M___ v____ b___ p_________ ļ______ M-s- v-e-i b-j- p-e-l-j-g- ļ-u-i-. ---------------------------------- Mūsu viesi bija pieklājīgi ļaudis. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. M--u-vi------j- ---eres-n-i -au-i-. M___ v____ b___ i__________ ļ______ M-s- v-e-i b-j- i-t-r-s-n-i ļ-u-i-. ----------------------------------- Mūsu viesi bija interesanti ļaudis. 0
Mul on armsad lapsed. Ma- -r mīļi bēr-i. M__ i_ m___ b_____ M-n i- m-ļ- b-r-i- ------------------ Man ir mīļi bērni. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. B-t k-----iem-ir---kaunī-- bērn-. B__ k________ i_ n________ b_____ B-t k-i-i-i-m i- n-k-u-ī-i b-r-i- --------------------------------- Bet kaimiņiem ir nekaunīgi bērni. 0
Kas teie lapsed on head? Va- -ūsu -ēr-i -- rā---? V__ J___ b____ i_ r_____ V-i J-s- b-r-i i- r-t-i- ------------------------ Vai Jūsu bērni ir rātni? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...