Vestmik

et Omadussõnad 2   »   mk Придавки 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [седумдесет и девет]

79 [syedoomdyesyet i dyevyet]

Придавки 2

[Pridavki 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. О--е-ена --м--о --- ф----н. О_______ с__ в_ с__ ф______ О-л-ч-н- с-м в- с-н ф-с-а-. --------------------------- Облечена сум во син фустан. 0
O--yechy--- s-o---o --- f-o----. O__________ s___ v_ s__ f_______ O-l-e-h-e-a s-o- v- s-n f-o-t-n- -------------------------------- Oblyechyena soom vo sin foostan.
Mul on punane kleit seljas. Об---ена-су-----црвен фу----. О_______ с__ в_ ц____ ф______ О-л-ч-н- с-м в- ц-в-н ф-с-а-. ----------------------------- Облечена сум во црвен фустан. 0
O-l-ec-ye-a-soo- v- -----en-foos-a-. O__________ s___ v_ t______ f_______ O-l-e-h-e-a s-o- v- t-r-y-n f-o-t-n- ------------------------------------ Oblyechyena soom vo tzrvyen foostan.
Mul on roheline kleit seljas. О----ена-сум-в- з--е- -уст--. О_______ с__ в_ з____ ф______ О-л-ч-н- с-м в- з-л-н ф-с-а-. ----------------------------- Облечена сум во зелен фустан. 0
Ob-y-chye----o-- v- zy---en fo-s-a-. O__________ s___ v_ z______ f_______ O-l-e-h-e-a s-o- v- z-e-y-n f-o-t-n- ------------------------------------ Oblyechyena soom vo zyelyen foostan.
Ma ostan musta koti. Ј-с--у---а--е----ц-на--а---. Ј__ к______ е___ ц___ т_____ Ј-с к-п-в-м е-н- ц-н- т-ш-а- ---------------------------- Јас купувам една црна ташна. 0
Јa- -oo---v-- y-dna --rna--ash-a. Ј__ k________ y____ t____ t______ Ј-s k-o-o-v-m y-d-a t-r-a t-s-n-. --------------------------------- Јas koopoovam yedna tzrna tashna.
Ma ostan pruuni koti. Ј---куп--ам ед---к-фе-ва т-шна. Ј__ к______ е___ к______ т_____ Ј-с к-п-в-м е-н- к-ф-а-а т-ш-а- ------------------------------- Јас купувам една кафеава ташна. 0
Ј-s-k---o-vam-y--n- ---yea-a -a-hn-. Ј__ k________ y____ k_______ t______ Ј-s k-o-o-v-m y-d-a k-f-e-v- t-s-n-. ------------------------------------ Јas koopoovam yedna kafyeava tashna.
Ma ostan valge koti. Јас ----в-м е-н---е-а----н-. Ј__ к______ е___ б___ т_____ Ј-с к-п-в-м е-н- б-л- т-ш-а- ---------------------------- Јас купувам една бела ташна. 0
Јa- k--p-o-am y---- by-la-t--h-a. Ј__ k________ y____ b____ t______ Ј-s k-o-o-v-m y-d-a b-e-a t-s-n-. --------------------------------- Јas koopoovam yedna byela tashna.
Mul on vaja uut autot. М- -ре-а-н--- --л-. М_ т____ н___ к____ М- т-е-а н-в- к-л-. ------------------- Ми треба нова кола. 0
M- tryeba-no---kola. M_ t_____ n___ k____ M- t-y-b- n-v- k-l-. -------------------- Mi tryeba nova kola.
Mul on vaja kiiret autot. М---р--а --за -ол-. М_ т____ б___ к____ М- т-е-а б-з- к-л-. ------------------- Ми треба брза кола. 0
M- tr--------a-kol-. M_ t_____ b___ k____ M- t-y-b- b-z- k-l-. -------------------- Mi tryeba brza kola.
Mul on vaja mugavat autot. М--треба -д--на --ла. М_ т____ у_____ к____ М- т-е-а у-о-н- к-л-. --------------------- Ми треба удобна кола. 0
M- t-y-ba -o-obna k---. M_ t_____ o______ k____ M- t-y-b- o-d-b-a k-l-. ----------------------- Mi tryeba oodobna kola.
Seal üleval elab vana naine. Та-у --ре ж-ве- -дн- ------же-а. Т___ г___ ж____ е___ с____ ж____ Т-м- г-р- ж-в-е е-н- с-а-а ж-н-. -------------------------------- Таму горе живее една стара жена. 0
Ta--o---or-- -i---y---edna---a---ʐyena. T____ g_____ ʐ______ y____ s____ ʐ_____ T-m-o g-o-y- ʐ-v-e-e y-d-a s-a-a ʐ-e-a- --------------------------------------- Tamoo guorye ʐivyeye yedna stara ʐyena.
Seal üleval elab paks naine. Т-му го----и-----дн--де---а--ен-. Т___ г___ ж____ е___ д_____ ж____ Т-м- г-р- ж-в-е е-н- д-б-л- ж-н-. --------------------------------- Таму горе живее една дебела жена. 0
T--o-----r---ʐi----- -edna dy-by--a-ʐye--. T____ g_____ ʐ______ y____ d_______ ʐ_____ T-m-o g-o-y- ʐ-v-e-e y-d-a d-e-y-l- ʐ-e-a- ------------------------------------------ Tamoo guorye ʐivyeye yedna dyebyela ʐyena.
Seal all elab uudishimulik naine. Таму---л- --в-е-една-рад-зн-л- ж-н-. Т___ д___ ж____ е___ р________ ж____ Т-м- д-л- ж-в-е е-н- р-д-з-а-а ж-н-. ------------------------------------ Таму долу живее една радознала жена. 0
T-m----o-oo -ivye-- ---n--r-doz-a-a-ʐ-ena. T____ d____ ʐ______ y____ r________ ʐ_____ T-m-o d-l-o ʐ-v-e-e y-d-a r-d-z-a-a ʐ-e-a- ------------------------------------------ Tamoo doloo ʐivyeye yedna radoznala ʐyena.
Meie külalised olid toredad inimesed. Н--и-е ---ти -е- -и----уѓе. Н_____ г____ б__ ф___ л____ Н-ш-т- г-с-и б-а ф-н- л-ѓ-. --------------------------- Нашите гости беа фини луѓе. 0
N-shitye ---------ea-f-n- loo-y-. N_______ g_____ b___ f___ l______ N-s-i-y- g-o-t- b-e- f-n- l-o-y-. --------------------------------- Nashitye guosti byea fini looѓye.
Meie külalised olid viisakad inimesed. На--т- --ст---еа--чт-ви ----. Н_____ г____ б__ у_____ л____ Н-ш-т- г-с-и б-а у-т-в- л-ѓ-. ----------------------------- Нашите гости беа учтиви луѓе. 0
N--h-t-----os-i------oo---i-- lo--y-. N_______ g_____ b___ o_______ l______ N-s-i-y- g-o-t- b-e- o-c-t-v- l-o-y-. ------------------------------------- Nashitye guosti byea oochtivi looѓye.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Наши-е---с-и---а --те-есни -у--. Н_____ г____ б__ и________ л____ Н-ш-т- г-с-и б-а и-т-р-с-и л-ѓ-. -------------------------------- Нашите гости беа интересни луѓе. 0
N-sh--y---uos-i by-a in-y----sni--o-ѓ-e. N_______ g_____ b___ i__________ l______ N-s-i-y- g-o-t- b-e- i-t-e-y-s-i l-o-y-. ---------------------------------------- Nashitye guosti byea intyeryesni looѓye.
Mul on armsad lapsed. Ја- има---и-и д---. Ј__ и___ м___ д____ Ј-с и-а- м-л- д-ц-. ------------------- Јас имам мили деца. 0
Јa----am--i-- d--tz-. Ј__ i___ m___ d______ Ј-s i-a- m-l- d-e-z-. --------------------- Јas imam mili dyetza.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Но --се---е --аат------ д---. Н_ с_______ и____ д____ д____ Н- с-с-д-т- и-а-т д-с-и д-ц-. ----------------------------- Но соседите имаат дрски деца. 0
N--s---e-ity--im-at dr--- d-etz-. N_ s_________ i____ d____ d______ N- s-s-e-i-y- i-a-t d-s-i d-e-z-. --------------------------------- No sosyeditye imaat drski dyetza.
Kas teie lapsed on head? Дал- -аши-е-д--а с- -ир--? Д___ В_____ д___ с_ м_____ Д-л- В-ш-т- д-ц- с- м-р-и- -------------------------- Дали Вашите деца се мирни? 0
D-l--V---ity----et-- -ye m-r--? D___ V_______ d_____ s__ m_____ D-l- V-s-i-y- d-e-z- s-e m-r-i- ------------------------------- Dali Vashitye dyetza sye mirni?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...