Vestmik

et Omadussõnad 2   »   fr Adjectifs 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [soixante-dix-neuf]

Adjectifs 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. J- ---t- un--ro-- b-eue. J_ p____ u__ r___ b_____ J- p-r-e u-e r-b- b-e-e- ------------------------ Je porte une robe bleue. 0
Mul on punane kleit seljas. J--p---e-----ro-e-r-ug-. J_ p____ u__ r___ r_____ J- p-r-e u-e r-b- r-u-e- ------------------------ Je porte une robe rouge. 0
Mul on roheline kleit seljas. Je--or-e --e--ob---e-te. J_ p____ u__ r___ v_____ J- p-r-e u-e r-b- v-r-e- ------------------------ Je porte une robe verte. 0
Ma ostan musta koti. J’-chèt--un-s-c n-i-. J_______ u_ s__ n____ J-a-h-t- u- s-c n-i-. --------------------- J’achète un sac noir. 0
Ma ostan pruuni koti. J’ac-ète -n --c--ru-. J_______ u_ s__ b____ J-a-h-t- u- s-c b-u-. --------------------- J’achète un sac brun. 0
Ma ostan valge koti. J--ch--- -n -ac b-a-c. J_______ u_ s__ b_____ J-a-h-t- u- s-c b-a-c- ---------------------- J’achète un sac blanc. 0
Mul on vaja uut autot. J’---b--o-n--’-ne-no----le -oitu-e. J___ b_____ d____ n_______ v_______ J-a- b-s-i- d-u-e n-u-e-l- v-i-u-e- ----------------------------------- J’ai besoin d’une nouvelle voiture. 0
Mul on vaja kiiret autot. J’---be-oi--d-une ---ture --p-de. J___ b_____ d____ v______ r______ J-a- b-s-i- d-u-e v-i-u-e r-p-d-. --------------------------------- J’ai besoin d’une voiture rapide. 0
Mul on vaja mugavat autot. J-ai-bes--n-d’une---it-----on-or--ble. J___ b_____ d____ v______ c___________ J-a- b-s-i- d-u-e v-i-u-e c-n-o-t-b-e- -------------------------------------- J’ai besoin d’une voiture confortable. 0
Seal üleval elab vana naine. En h-u--ha--te--n- -i--l---f-m-e. E_ h___ h_____ u__ v______ f_____ E- h-u- h-b-t- u-e v-e-l-e f-m-e- --------------------------------- En haut habite une vieille femme. 0
Seal üleval elab paks naine. En-h----habi-- u-e grosse f-mme. E_ h___ h_____ u__ g_____ f_____ E- h-u- h-b-t- u-e g-o-s- f-m-e- -------------------------------- En haut habite une grosse femme. 0
Seal all elab uudishimulik naine. E- b-s h--i-- un---e-----ur--u--. E_ b__ h_____ u__ f____ c________ E- b-s h-b-t- u-e f-m-e c-r-e-s-. --------------------------------- En bas habite une femme curieuse. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. N-- h-t-s -t---n--d-- -e-s --m-a-h-q-es. N__ h____ é______ d__ g___ s____________ N-s h-t-s é-a-e-t d-s g-n- s-m-a-h-q-e-. ---------------------------------------- Nos hôtes étaient des gens sympathiques. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. No--h-te- étai--- de--gen- poli-. N__ h____ é______ d__ g___ p_____ N-s h-t-s é-a-e-t d-s g-n- p-l-s- --------------------------------- Nos hôtes étaient des gens polis. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-- h--e-----i--t---s -en---ntér--s-nts. N__ h____ é______ d__ g___ i____________ N-s h-t-s é-a-e-t d-s g-n- i-t-r-s-a-t-. ---------------------------------------- Nos hôtes étaient des gens intéressants. 0
Mul on armsad lapsed. J’ai--es e-f-n----ffec--eux. J___ d__ e______ a__________ J-a- d-s e-f-n-s a-f-c-u-u-. ---------------------------- J’ai des enfants affectueux. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ma--- l-s-v----n----t---- en-ant--e----n-é-. M____ l__ v______ o__ d__ e______ e_________ M-i-, l-s v-i-i-s o-t d-s e-f-n-s e-f-o-t-s- -------------------------------------------- Mais, les voisins ont des enfants effrontés. 0
Kas teie lapsed on head? Es------u- --- -nfant- so-------s ? E_____ q__ v__ e______ s___ s____ ? E-t-c- q-e v-s e-f-n-s s-n- s-g-s ? ----------------------------------- Est-ce que vos enfants sont sages ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...