Vestmik

et Omadussõnad 2   »   en Adjectives 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [seventy-nine]

Adjectives 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. I----w-ari-g-a-blue dr-ss. I a_ w______ a b___ d_____ I a- w-a-i-g a b-u- d-e-s- -------------------------- I am wearing a blue dress. 0
Mul on punane kleit seljas. I am-we-r----a red -re-s. I a_ w______ a r__ d_____ I a- w-a-i-g a r-d d-e-s- ------------------------- I am wearing a red dress. 0
Mul on roheline kleit seljas. I -----a-i---a--re-n-dr-s-. I a_ w______ a g____ d_____ I a- w-a-i-g a g-e-n d-e-s- --------------------------- I am wearing a green dress. 0
Ma ostan musta koti. I’---u-i---- bla----ag. I__ b_____ a b____ b___ I-m b-y-n- a b-a-k b-g- ----------------------- I’m buying a black bag. 0
Ma ostan pruuni koti. I-- --yi-g-a-bro-- ---. I__ b_____ a b____ b___ I-m b-y-n- a b-o-n b-g- ----------------------- I’m buying a brown bag. 0
Ma ostan valge koti. I-- ----n- --whi-- b-g. I__ b_____ a w____ b___ I-m b-y-n- a w-i-e b-g- ----------------------- I’m buying a white bag. 0
Mul on vaja uut autot. I n--d-a-new car. I n___ a n__ c___ I n-e- a n-w c-r- ----------------- I need a new car. 0
Mul on vaja kiiret autot. I n----a -as-----. I n___ a f___ c___ I n-e- a f-s- c-r- ------------------ I need a fast car. 0
Mul on vaja mugavat autot. I------a -omforta-l- -ar. I n___ a c__________ c___ I n-e- a c-m-o-t-b-e c-r- ------------------------- I need a comfortable car. 0
Seal üleval elab vana naine. A- o-d -a-y-l-ves at---- --p. A_ o__ l___ l____ a_ t__ t___ A- o-d l-d- l-v-s a- t-e t-p- ----------------------------- An old lady lives at the top. 0
Seal üleval elab paks naine. A fat l----li--s -t t---t--. A f__ l___ l____ a_ t__ t___ A f-t l-d- l-v-s a- t-e t-p- ---------------------------- A fat lady lives at the top. 0
Seal all elab uudishimulik naine. A-cur-o-----d- l-ves ----w. A c______ l___ l____ b_____ A c-r-o-s l-d- l-v-s b-l-w- --------------------------- A curious lady lives below. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Ou--gu-s-s --r- nice p---le. O__ g_____ w___ n___ p______ O-r g-e-t- w-r- n-c- p-o-l-. ---------------------------- Our guests were nice people. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Ou- g-ests -e-- --lit-----p-e. O__ g_____ w___ p_____ p______ O-r g-e-t- w-r- p-l-t- p-o-l-. ------------------------------ Our guests were polite people. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. O-r g----s we-- inte---t--g -eopl-. O__ g_____ w___ i__________ p______ O-r g-e-t- w-r- i-t-r-s-i-g p-o-l-. ----------------------------------- Our guests were interesting people. 0
Mul on armsad lapsed. I ---- -ove---c--l-ren. I h___ l_____ c________ I h-v- l-v-l- c-i-d-e-. ----------------------- I have lovely children. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. But the ne-ghbou-- --ve-n----t- ---ld-e-. B__ t__ n_________ h___ n______ c________ B-t t-e n-i-h-o-r- h-v- n-u-h-y c-i-d-e-. ----------------------------------------- But the neighbours have naughty children. 0
Kas teie lapsed on head? A---y--r-ch---ren---l--b-haved? A__ y___ c_______ w___ b_______ A-e y-u- c-i-d-e- w-l- b-h-v-d- ------------------------------- Are your children well behaved? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...