Vestmik

et Omadussõnad 2   »   de Adjektive 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [neunundsiebzig]

Adjektive 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ic- hab- ----bl-ue- Kle---an. I__ h___ e__ b_____ K____ a__ I-h h-b- e-n b-a-e- K-e-d a-. ----------------------------- Ich habe ein blaues Kleid an. 0
Mul on punane kleit seljas. Ich---be --n----es-K-e-d an. I__ h___ e__ r____ K____ a__ I-h h-b- e-n r-t-s K-e-d a-. ---------------------------- Ich habe ein rotes Kleid an. 0
Mul on roheline kleit seljas. Ic- ---- --n -r-ne---l-id-an. I__ h___ e__ g_____ K____ a__ I-h h-b- e-n g-ü-e- K-e-d a-. ----------------------------- Ich habe ein grünes Kleid an. 0
Ma ostan musta koti. Ich ka-fe-e-ne-s---a--e--as-h-. I__ k____ e___ s_______ T______ I-h k-u-e e-n- s-h-a-z- T-s-h-. ------------------------------- Ich kaufe eine schwarze Tasche. 0
Ma ostan pruuni koti. I-h kauf- --ne braun- --s-he. I__ k____ e___ b_____ T______ I-h k-u-e e-n- b-a-n- T-s-h-. ----------------------------- Ich kaufe eine braune Tasche. 0
Ma ostan valge koti. I-- kau-e-e--e-we--e-Ta--h-. I__ k____ e___ w____ T______ I-h k-u-e e-n- w-i-e T-s-h-. ---------------------------- Ich kaufe eine weiße Tasche. 0
Mul on vaja uut autot. Ic- -rauche--in-n--eu-n-W-g-n. I__ b______ e____ n____ W_____ I-h b-a-c-e e-n-n n-u-n W-g-n- ------------------------------ Ich brauche einen neuen Wagen. 0
Mul on vaja kiiret autot. Ic--brau--e-ein-n ---n--l-n----en. I__ b______ e____ s________ W_____ I-h b-a-c-e e-n-n s-h-e-l-n W-g-n- ---------------------------------- Ich brauche einen schnellen Wagen. 0
Mul on vaja mugavat autot. I-h ---u-h--e--en -equ-m-- --g-n. I__ b______ e____ b_______ W_____ I-h b-a-c-e e-n-n b-q-e-e- W-g-n- --------------------------------- Ich brauche einen bequemen Wagen. 0
Seal üleval elab vana naine. Da---en wohn- -ine---t--F-au. D_ o___ w____ e___ a___ F____ D- o-e- w-h-t e-n- a-t- F-a-. ----------------------------- Da oben wohnt eine alte Frau. 0
Seal üleval elab paks naine. D--obe--w-h---e-n----c-e Fr--. D_ o___ w____ e___ d____ F____ D- o-e- w-h-t e-n- d-c-e F-a-. ------------------------------ Da oben wohnt eine dicke Frau. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Da-un--- --hn- ei-e -eu-i-rige-F-a-. D_ u____ w____ e___ n_________ F____ D- u-t-n w-h-t e-n- n-u-i-r-g- F-a-. ------------------------------------ Da unten wohnt eine neugierige Frau. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Unsere G--te w--en n-tt- L--t-. U_____ G____ w____ n____ L_____ U-s-r- G-s-e w-r-n n-t-e L-u-e- ------------------------------- Unsere Gäste waren nette Leute. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. U---re G-ste wa----h--lich- Le-t-. U_____ G____ w____ h_______ L_____ U-s-r- G-s-e w-r-n h-f-i-h- L-u-e- ---------------------------------- Unsere Gäste waren höfliche Leute. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Un---- Gäste ware---nte---s--te --u-e. U_____ G____ w____ i___________ L_____ U-s-r- G-s-e w-r-n i-t-r-s-a-t- L-u-e- -------------------------------------- Unsere Gäste waren interessante Leute. 0
Mul on armsad lapsed. Ich hab--l-eb-----d-r. I__ h___ l____ K______ I-h h-b- l-e-e K-n-e-. ---------------------- Ich habe liebe Kinder. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. A-e- d---N--hbar- --ben-f-e-h--Ki-der. A___ d__ N_______ h____ f_____ K______ A-e- d-e N-c-b-r- h-b-n f-e-h- K-n-e-. -------------------------------------- Aber die Nachbarn haben freche Kinder. 0
Kas teie lapsed on head? S-nd------Ki--er--r-v? S___ I___ K_____ b____ S-n- I-r- K-n-e- b-a-? ---------------------- Sind Ihre Kinder brav? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...