Vestmik

et Omadussõnad 2   »   eo Adjektivoj 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sepdek naŭ]

Adjektivoj 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Mi --r-av-s-b-u-n -o-o-. M_ s_______ b____ r_____ M- s-r-a-a- b-u-n r-b-n- ------------------------ Mi surhavas bluan robon. 0
Mul on punane kleit seljas. Mi su-havas -u-an ---on. M_ s_______ r____ r_____ M- s-r-a-a- r-ĝ-n r-b-n- ------------------------ Mi surhavas ruĝan robon. 0
Mul on roheline kleit seljas. M- s-r-ava---e-----r-bon. M_ s_______ v_____ r_____ M- s-r-a-a- v-r-a- r-b-n- ------------------------- Mi surhavas verdan robon. 0
Ma ostan musta koti. Mi a-e-as----r-- s----. M_ a_____ n_____ s_____ M- a-e-a- n-g-a- s-k-n- ----------------------- Mi aĉetas nigran sakon. 0
Ma ostan pruuni koti. Mi--ĉ-ta--brun-- -a-o-. M_ a_____ b_____ s_____ M- a-e-a- b-u-a- s-k-n- ----------------------- Mi aĉetas brunan sakon. 0
Ma ostan valge koti. M---ĉe-as-bla-k-- s-kon. M_ a_____ b______ s_____ M- a-e-a- b-a-k-n s-k-n- ------------------------ Mi aĉetas blankan sakon. 0
Mul on vaja uut autot. Mi b--on-- --v----ŭ--n. M_ b______ n____ a_____ M- b-z-n-s n-v-n a-t-n- ----------------------- Mi bezonas novan aŭton. 0
Mul on vaja kiiret autot. M- b--ona--r---d-n-----n. M_ b______ r______ a_____ M- b-z-n-s r-p-d-n a-t-n- ------------------------- Mi bezonas rapidan aŭton. 0
Mul on vaja mugavat autot. Mi---z---s-k-m-orta-----o-. M_ b______ k________ a_____ M- b-z-n-s k-m-o-t-n a-t-n- --------------------------- Mi bezonas komfortan aŭton. 0
Seal üleval elab vana naine. S---- -oĝa---alj-n---i----. S____ l____ m______ v______ S-p-e l-ĝ-s m-l-u-a v-r-n-. --------------------------- Supre loĝas maljuna virino. 0
Seal üleval elab paks naine. S--re-lo-a--d-ka virino. S____ l____ d___ v______ S-p-e l-ĝ-s d-k- v-r-n-. ------------------------ Supre loĝas dika virino. 0
Seal all elab uudishimulik naine. M-lsupr- -oĝa---------ma-v--i-o. M_______ l____ s________ v______ M-l-u-r- l-ĝ-s s-i-o-e-a v-r-n-. -------------------------------- Malsupre loĝas scivolema virino. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Nia- -as-oj-esti- s---a-i-- hom--. N___ g_____ e____ s________ h_____ N-a- g-s-o- e-t-s s-m-a-i-j h-m-j- ---------------------------------- Niaj gastoj estis simpatiaj homoj. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. N----ga--oj e-t-s -en-------omo-. N___ g_____ e____ ĝ_______ h_____ N-a- g-s-o- e-t-s ĝ-n-i-a- h-m-j- --------------------------------- Niaj gastoj estis ĝentilaj homoj. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N--j-g---o--e-tis -nt---s-j--omo-. N___ g_____ e____ i________ h_____ N-a- g-s-o- e-t-s i-t-r-s-j h-m-j- ---------------------------------- Niaj gastoj estis interesaj homoj. 0
Mul on armsad lapsed. Mi ----- -----aj- -n-----n. M_ h____ a_______ i________ M- h-v-s a-i-d-j- i-f-n-j-. --------------------------- Mi havas amindajn infanojn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Sed------------ --vas-im-ert---n-a-n -n-a-ojn. S__ l_ n_______ h____ i_____________ i________ S-d l- n-j-a-o- h-v-s i-p-r-i-e-t-j- i-f-n-j-. ---------------------------------------------- Sed la najbaroj havas impertinentajn infanojn. 0
Kas teie lapsed on head? Ĉu-via---nfan-j-es-a- a--b-aj? Ĉ_ v___ i______ e____ a_______ Ĉ- v-a- i-f-n-j e-t-s a-a-l-j- ------------------------------ Ĉu viaj infanoj estas afablaj? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...