Vestmik

et Omadussõnad 2   »   cs Přídavná jména 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sedmdesát devět]

Přídavná jména 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. M-m--- -----m---- ša-y. M__ n_ s___ m____ š____ M-m n- s-b- m-d-é š-t-. ----------------------- Mám na sobě modré šaty. 0
Mul on punane kleit seljas. Mám-n- so-ě-če-ven- -at-. M__ n_ s___ č______ š____ M-m n- s-b- č-r-e-é š-t-. ------------------------- Mám na sobě červené šaty. 0
Mul on roheline kleit seljas. Mám n---obě --lené--at-. M__ n_ s___ z_____ š____ M-m n- s-b- z-l-n- š-t-. ------------------------ Mám na sobě zelené šaty. 0
Ma ostan musta koti. Koup-m--ern-u-tašk-. K_____ č_____ t_____ K-u-í- č-r-o- t-š-u- -------------------- Koupím černou tašku. 0
Ma ostan pruuni koti. K--p-m-hnědo--t----. K_____ h_____ t_____ K-u-í- h-ě-o- t-š-u- -------------------- Koupím hnědou tašku. 0
Ma ostan valge koti. Ko-p-- ---o---aš-u. K_____ b____ t_____ K-u-í- b-l-u t-š-u- ------------------- Koupím bílou tašku. 0
Mul on vaja uut autot. P-t---u----ové au-o. P________ n___ a____ P-t-e-u-i n-v- a-t-. -------------------- Potřebuji nové auto. 0
Mul on vaja kiiret autot. P----b-j--ry-----au--. P________ r_____ a____ P-t-e-u-i r-c-l- a-t-. ---------------------- Potřebuji rychlé auto. 0
Mul on vaja mugavat autot. Pot-e-uji-p-ho--né --t-. P________ p_______ a____ P-t-e-u-i p-h-d-n- a-t-. ------------------------ Potřebuji pohodlné auto. 0
Seal üleval elab vana naine. T-- --hoř- --d-í něj-----t-r- ž---. T__ n_____ b____ n_____ s____ ž____ T-m n-h-ř- b-d-í n-j-k- s-a-á ž-n-. ----------------------------------- Tam nahoře bydlí nějaká stará žena. 0
Seal üleval elab paks naine. T-- -ah--- bydlí-n-jaká-tl--tá žen-. T__ n_____ b____ n_____ t_____ ž____ T-m n-h-ř- b-d-í n-j-k- t-u-t- ž-n-. ------------------------------------ Tam nahoře bydlí nějaká tlustá žena. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Tam naho-e b---í -ěj-ká z-ě-a-á-že-a. T__ n_____ b____ n_____ z______ ž____ T-m n-h-ř- b-d-í n-j-k- z-ě-a-á ž-n-. ------------------------------------- Tam nahoře bydlí nějaká zvědavá žena. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. N-š----s-é byl- -i--. N___ h____ b___ m____ N-š- h-s-é b-l- m-l-. --------------------- Naši hosté byli milí. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. N-š- ---té -yli-zd-o--lí li--. N___ h____ b___ z_______ l____ N-š- h-s-é b-l- z-v-ř-l- l-d-. ------------------------------ Naši hosté byli zdvořilí lidé. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-š- hos-é -----zajím-v--l--é. N___ h____ b___ z_______ l____ N-š- h-s-é b-l- z-j-m-v- l-d-. ------------------------------ Naši hosté byli zajímaví lidé. 0
Mul on armsad lapsed. M-m --lé-d---. M__ m___ d____ M-m m-l- d-t-. -------------- Mám milé děti. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Al-----s---e-é --jí-d--é-dět-. A__ m_ s______ m___ d___ d____ A-e m- s-u-e-é m-j- d-z- d-t-. ------------------------------ Ale mí sousedé mají drzé děti. 0
Kas teie lapsed on head? J--u v-š- d--i-h----? J___ v___ d___ h_____ J-o- v-š- d-t- h-d-é- --------------------- Jsou vaše děti hodné? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...