Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sv Adjektiv 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sjuttionio]

Adjektiv 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ja- ha- -n b-å ----nin- -- ---. J__ h__ e_ b__ k_______ p_ m___ J-g h-r e- b-å k-ä-n-n- p- m-g- ------------------------------- Jag har en blå klänning på mig. 0
Mul on punane kleit seljas. J-g h-r-en r-d-klä--i-g -- mig. J__ h__ e_ r__ k_______ p_ m___ J-g h-r e- r-d k-ä-n-n- p- m-g- ------------------------------- Jag har en röd klänning på mig. 0
Mul on roheline kleit seljas. Jag ha---n grö- kl-nn----------. J__ h__ e_ g___ k_______ p_ m___ J-g h-r e- g-ö- k-ä-n-n- p- m-g- -------------------------------- Jag har en grön klänning på mig. 0
Ma ostan musta koti. Ja- --p-r-e- s--r- v-s--. J__ k____ e_ s____ v_____ J-g k-p-r e- s-a-t v-s-a- ------------------------- Jag köper en svart väska. 0
Ma ostan pruuni koti. J-g -öp-r-e- bru- ----a. J__ k____ e_ b___ v_____ J-g k-p-r e- b-u- v-s-a- ------------------------ Jag köper en brun väska. 0
Ma ostan valge koti. Ja- --per ---vit--ä-k-. J__ k____ e_ v__ v_____ J-g k-p-r e- v-t v-s-a- ----------------------- Jag köper en vit väska. 0
Mul on vaja uut autot. J---be-ö-er -n-----il. J__ b______ e_ n_ b___ J-g b-h-v-r e- n- b-l- ---------------------- Jag behöver en ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. Jag b---v-r en -n--- bil. J__ b______ e_ s____ b___ J-g b-h-v-r e- s-a-b b-l- ------------------------- Jag behöver en snabb bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ja- b-h--er-en b----m----. J__ b______ e_ b_____ b___ J-g b-h-v-r e- b-k-ä- b-l- -------------------------- Jag behöver en bekväm bil. 0
Seal üleval elab vana naine. D-r -p---b-r e-----ma--d-m. D__ u___ b__ e_ g_____ d___ D-r u-p- b-r e- g-m-a- d-m- --------------------------- Där uppe bor en gammal dam. 0
Seal üleval elab paks naine. Där u-pe-bor e-----c- d--. D__ u___ b__ e_ t____ d___ D-r u-p- b-r e- t-o-k d-m- -------------------------- Där uppe bor en tjock dam. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D---n-re --r-en--y---e- --m. D__ n___ b__ e_ n______ d___ D-r n-r- b-r e- n-f-k-n d-m- ---------------------------- Där nere bor en nyfiken dam. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. V-r--g--t-- --r--r-v---a-m--n-----. V___ g_____ v__ t_______ m_________ V-r- g-s-e- v-r t-e-l-g- m-n-i-k-r- ----------------------------------- Våra gäster var trevliga människor. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. V-r--gä---r---r-a----a---nnis---. V___ g_____ v__ a_____ m_________ V-r- g-s-e- v-r a-t-g- m-n-i-k-r- --------------------------------- Våra gäster var artiga människor. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Vår--g---er var i-t-ess--t- -ä-----o-. V___ g_____ v__ i__________ m_________ V-r- g-s-e- v-r i-t-e-s-n-a m-n-i-k-r- -------------------------------------- Våra gäster var intressanta människor. 0
Mul on armsad lapsed. Jag--a- sn---a b-rn. J__ h__ s_____ b____ J-g h-r s-ä-l- b-r-. -------------------- Jag har snälla barn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-n---ra gr---ar-har e-a------n. M__ v___ g______ h__ e____ b____ M-n v-r- g-a-n-r h-r e-a-a b-r-. -------------------------------- Men våra grannar har elaka barn. 0
Kas teie lapsed on head? Ä- e-----r-------pf-s-ra-e? Ä_ e__ b___ v______________ Ä- e-a b-r- v-l-p-f-s-r-d-? --------------------------- Är era barn väluppfostrade? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...