Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   fr Fruits et aliments

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [quinze]

Fruits et aliments

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Mul on maasikas. J’-- -----ra-se. J___ u__ f______ J-a- u-e f-a-s-. ---------------- J’ai une fraise. 0
Mul on kiivi ja melon. J-------kiwi--- un--elo-. J___ u_ k___ e_ u_ m_____ J-a- u- k-w- e- u- m-l-n- ------------------------- J’ai un kiwi et un melon. 0
Mul on apelsin ja greip. J--i-une o--n-e -t--n-p-m-l---u-se. J___ u__ o_____ e_ u_ p____________ J-a- u-e o-a-g- e- u- p-m-l-m-u-s-. ----------------------------------- J’ai une orange et un pamplemousse. 0
Mul on õun ja mango. J-a- u-e ------e- u-e m---u-. J___ u__ p____ e_ u__ m______ J-a- u-e p-m-e e- u-e m-n-u-. ----------------------------- J’ai une pomme et une mangue. 0
Mul on banaan ja ananass. J’a- --e ban-n- et--- -nan-s. J___ u__ b_____ e_ u_ a______ J-a- u-e b-n-n- e- u- a-a-a-. ----------------------------- J’ai une banane et un ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. Je -ai- u-- s-l--e -- fr----. J_ f___ u__ s_____ d_ f______ J- f-i- u-e s-l-d- d- f-u-t-. ----------------------------- Je fais une salade de fruits. 0
Ma söön röstsaia. J- -------n--o--t. J_ m____ u_ t_____ J- m-n-e u- t-a-t- ------------------ Je mange un toast. 0
Ma söön võiga röstsaia. J---ange u--to-st --e--du --u--e. J_ m____ u_ t____ a___ d_ b______ J- m-n-e u- t-a-t a-e- d- b-u-r-. --------------------------------- Je mange un toast avec du beurre. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. J--------u- --a-- a-ec-----e--r- et-de l--c-n--tu--. J_ m____ u_ t____ a___ d_ b_____ e_ d_ l_ c_________ J- m-n-e u- t-a-t a-e- d- b-u-r- e- d- l- c-n-i-u-e- ---------------------------------------------------- Je mange un toast avec du beurre et de la confiture. 0
Ma söön võileiba. Je ---ge--n-sa-dw--h. J_ m____ u_ s________ J- m-n-e u- s-n-w-c-. --------------------- Je mange un sandwich. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Je-m--g--un-sandw----à--a --r-a--n-. J_ m____ u_ s_______ à l_ m_________ J- m-n-e u- s-n-w-c- à l- m-r-a-i-e- ------------------------------------ Je mange un sandwich à la margarine. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. J- -a-ge -- sa--wi-h-à ---marg-r-n- -t-au------t-s. J_ m____ u_ s_______ à l_ m________ e_ a__ t_______ J- m-n-e u- s-n-w-c- à l- m-r-a-i-e e- a-x t-m-t-s- --------------------------------------------------- Je mange un sandwich à la margarine et aux tomates. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. Nous -v--s be-o-- d- p--- -t--- -i-. N___ a____ b_____ d_ p___ e_ d_ r___ N-u- a-o-s b-s-i- d- p-i- e- d- r-z- ------------------------------------ Nous avons besoin de pain et de riz. 0
Meil on vaja kala ja steike. N-u---vo---bes-in -e p--ss-ns--t -e-s--a-s. N___ a____ b_____ d_ p_______ e_ d_ s______ N-u- a-o-s b-s-i- d- p-i-s-n- e- d- s-e-k-. ------------------------------------------- Nous avons besoin de poissons et de steaks. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. Nou- avo---bes-in--- p--za et-d- --a-he--i. N___ a____ b_____ d_ p____ e_ d_ s_________ N-u- a-o-s b-s-i- d- p-z-a e- d- s-a-h-t-i- ------------------------------------------- Nous avons besoin de pizza et de spaghetti. 0
Mida meil veel vaja on? A-o------s--e-o-n --au-r- -h-s- ? A_________ b_____ d______ c____ ? A-o-s-n-u- b-s-i- d-a-t-e c-o-e ? --------------------------------- Avons-nous besoin d’autre chose ? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. N-us -v-----e-o---d- --r----s-e--de--o---es-po----a s-u-e. N___ a____ b_____ d_ c_______ e_ d_ t______ p___ l_ s_____ N-u- a-o-s b-s-i- d- c-r-t-e- e- d- t-m-t-s p-u- l- s-u-e- ---------------------------------------------------------- Nous avons besoin de carottes et de tomates pour la soupe. 0
Kus asub kauplus? Où -st--- -up-r----hé ? O_ e__ l_ s__________ ? O- e-t l- s-p-r-a-c-é ? ----------------------- Où est le supermarché ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!