Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   nl Fruit en levensmiddelen

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [vijftien]

Fruit en levensmiddelen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Ik-he--e---a-rd-e-. I_ h__ e__ a_______ I- h-b e-n a-r-b-i- ------------------- Ik heb een aardbei. 0
Mul on kiivi ja melon. Ik h-b e-n------en-e-n mel-e-. I_ h__ e__ k___ e_ e__ m______ I- h-b e-n k-w- e- e-n m-l-e-. ------------------------------ Ik heb een kiwi en een meloen. 0
Mul on apelsin ja greip. Ik--e--e-n ---a-s--pel----ee- -rap-fr--t. I_ h__ e__ s__________ e_ e__ g__________ I- h-b e-n s-n-a-a-p-l e- e-n g-a-e-r-i-. ----------------------------------------- Ik heb een sinaasappel en een grapefruit. 0
Mul on õun ja mango. I-------e- -ppel-e- -e- ma-go. I_ h__ e__ a____ e_ e__ m_____ I- h-b e-n a-p-l e- e-n m-n-o- ------------------------------ Ik heb een appel en een mango. 0
Mul on banaan ja ananass. I--h-b e-- -a-a-- en -e- a--n-s. I_ h__ e__ b_____ e_ e__ a______ I- h-b e-n b-n-a- e- e-n a-a-a-. -------------------------------- Ik heb een banaan en een ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. I--maak-ee- fr-i-sa-a-e. I_ m___ e__ f___________ I- m-a- e-n f-u-t-a-a-e- ------------------------ Ik maak een fruitsalade. 0
Ma söön röstsaia. I- eet-t-ast. I_ e__ t_____ I- e-t t-a-t- ------------- Ik eet toast. 0
Ma söön võiga röstsaia. Ik-eet -oast -e--b-t--. I_ e__ t____ m__ b_____ I- e-t t-a-t m-t b-t-r- ----------------------- Ik eet toast met boter. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Ik-eet-to-s----t -o-er -n j--. I_ e__ t____ m__ b____ e_ j___ I- e-t t-a-t m-t b-t-r e- j-m- ------------------------------ Ik eet toast met boter en jam. 0
Ma söön võileiba. Ik-e-- -e---o-erh-m. I_ e__ e__ b________ I- e-t e-n b-t-r-a-. -------------------- Ik eet een boterham. 0
Ma söön margariiniga võileiba. I--ee-------o--rha--m-t--alv-r---. I_ e__ e__ b_______ m__ h_________ I- e-t e-n b-t-r-a- m-t h-l-a-i-e- ---------------------------------- Ik eet een boterham met halvarine. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Ik-----e----o----am-me--h--v-ri-- ----om-at. I_ e__ e__ b_______ m__ h________ e_ t______ I- e-t e-n b-t-r-a- m-t h-l-a-i-e e- t-m-a-. -------------------------------------------- Ik eet een boterham met halvarine en tomaat. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. W- -eb-en br--d--n ----t no---. W_ h_____ b____ e_ r____ n_____ W- h-b-e- b-o-d e- r-j-t n-d-g- ------------------------------- We hebben brood en rijst nodig. 0
Meil on vaja kala ja steike. We-he--e--vis e- ---f-t-k--odi-. W_ h_____ v__ e_ b_______ n_____ W- h-b-e- v-s e- b-e-s-u- n-d-g- -------------------------------- We hebben vis en biefstuk nodig. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. W---e-b-- ---za-e- -pa--e--i --di-. W_ h_____ p____ e_ s________ n_____ W- h-b-e- p-z-a e- s-a-h-t-i n-d-g- ----------------------------------- We hebben pizza en spaghetti nodig. 0
Mida meil veel vaja on? Wat ----en--- n---n---g? W__ h_____ w_ n__ n_____ W-t h-b-e- w- n-g n-d-g- ------------------------ Wat hebben we nog nodig? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. W- h---e--w-r---en en -o--t-n n-di--vo-r -e-so--. W_ h_____ w_______ e_ t______ n____ v___ d_ s____ W- h-b-e- w-r-e-e- e- t-m-t-n n-d-g v-o- d- s-e-. ------------------------------------------------- We hebben wortelen en tomaten nodig voor de soep. 0
Kus asub kauplus? Wa-r i- -- ---ermar-t? W___ i_ d_ s__________ W-a- i- d- s-p-r-a-k-? ---------------------- Waar is de supermarkt? 0

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!