Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   cs Ovoce a potraviny

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [patnáct]

Ovoce a potraviny

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Má---a--d-. M__ j______ M-m j-h-d-. ----------- Mám jahodu. 0
Mul on kiivi ja melon. M-m ki-- a -e---n. M__ k___ a m______ M-m k-w- a m-l-u-. ------------------ Mám kiwi a meloun. 0
Mul on apelsin ja greip. M-m -om-ran------e-. M__ p_______ a g____ M-m p-m-r-n- a g-e-. -------------------- Mám pomeranč a grep. 0
Mul on õun ja mango. Mám--a-lk- a----go. M__ j_____ a m_____ M-m j-b-k- a m-n-o- ------------------- Mám jablko a mango. 0
Mul on banaan ja ananass. M-m---ná- ---n-n--. M__ b____ a a______ M-m b-n-n a a-a-a-. ------------------- Mám banán a ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. D-l-m--vo-ný s---t. D____ o_____ s_____ D-l-m o-o-n- s-l-t- ------------------- Dělám ovocný salát. 0
Ma söön röstsaia. Jí- t--s-. J__ t_____ J-m t-a-t- ---------- Jím toast. 0
Ma söön võiga röstsaia. Jím --as--s-m----m. J__ t____ s m______ J-m t-a-t s m-s-e-. ------------------- Jím toast s máslem. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Jí--to-s--s --s-em---ma-m-l-do-. J__ t____ s m_____ a m__________ J-m t-a-t s m-s-e- a m-r-e-á-o-. -------------------------------- Jím toast s máslem a marmeládou. 0
Ma söön võileiba. J---sen---č. J__ s_______ J-m s-n-v-č- ------------ Jím sendvič. 0
Ma söön margariiniga võileiba. J----e---i- s--a-ga--ne-. J__ s______ s m__________ J-m s-n-v-č s m-r-a-í-e-. ------------------------- Jím sendvič s margarínem. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. J-m--en---č - -argar--em---r---ete-. J__ s______ s m_________ a r________ J-m s-n-v-č s m-r-a-í-e- a r-j-e-e-. ------------------------------------ Jím sendvič s margarínem a rajčetem. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. P--ře-u-e-e c--é- --rýž-. P__________ c____ a r____ P-t-e-u-e-e c-l-b a r-ž-. ------------------------- Potřebujeme chléb a rýži. 0
Meil on vaja kala ja steike. P---e----me-ryb- - s-ea--. P__________ r___ a s______ P-t-e-u-e-e r-b- a s-e-k-. -------------------------- Potřebujeme rybu a steaky. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. Pot-e-u-e---p-z-- a--p--ety. P__________ p____ a š_______ P-t-e-u-e-e p-z-u a š-a-e-y- ---------------------------- Potřebujeme pizzu a špagety. 0
Mida meil veel vaja on? C- --š-ě-p--řeb---me? C_ j____ p___________ C- j-š-ě p-t-e-u-e-e- --------------------- Co ještě potřebujeme? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. P-t-ebuj--e---k-v a r--ča----a---lé--u. P__________ m____ a r______ n_ p_______ P-t-e-u-e-e m-k-v a r-j-a-a n- p-l-v-u- --------------------------------------- Potřebujeme mrkev a rajčata na polévku. 0
Kus asub kauplus? Kde-j--s-p-r-a-ket? K__ j_ s___________ K-e j- s-p-r-a-k-t- ------------------- Kde je supermarket? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!