Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   en Fruits and food

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [fifteen]

Fruits and food

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Mul on maasikas. I-ha-e -----aw-er--. I h___ a s__________ I h-v- a s-r-w-e-r-. -------------------- I have a strawberry. 0
Mul on kiivi ja melon. I -----a--i-i-a-d---m-lo-. I h___ a k___ a__ a m_____ I h-v- a k-w- a-d a m-l-n- -------------------------- I have a kiwi and a melon. 0
Mul on apelsin ja greip. I-h-ve--- o--n-e--n- - g---e--uit. I h___ a_ o_____ a__ a g__________ I h-v- a- o-a-g- a-d a g-a-e-r-i-. ---------------------------------- I have an orange and a grapefruit. 0
Mul on õun ja mango. I h--- -- --p-e---- - m-n-o. I h___ a_ a____ a__ a m_____ I h-v- a- a-p-e a-d a m-n-o- ---------------------------- I have an apple and a mango. 0
Mul on banaan ja ananass. I--av- ------n- -nd a pi-eapp--. I h___ a b_____ a__ a p_________ I h-v- a b-n-n- a-d a p-n-a-p-e- -------------------------------- I have a banana and a pineapple. 0
Ma teen puuviljasalatit. I----m---ng a ---it -ala-. I a_ m_____ a f____ s_____ I a- m-k-n- a f-u-t s-l-d- -------------------------- I am making a fruit salad. 0
Ma söön röstsaia. I-a- --t-n- --a--. I a_ e_____ t_____ I a- e-t-n- t-a-t- ------------------ I am eating toast. 0
Ma söön võiga röstsaia. I a--ea-ing t---t -i-h b--ter. I a_ e_____ t____ w___ b______ I a- e-t-n- t-a-t w-t- b-t-e-. ------------------------------ I am eating toast with butter. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. I--m---tin---o-st--ith--u--er -----am. I a_ e_____ t____ w___ b_____ a__ j___ I a- e-t-n- t-a-t w-t- b-t-e- a-d j-m- -------------------------------------- I am eating toast with butter and jam. 0
Ma söön võileiba. I -m-eating-a---nd-ich. I a_ e_____ a s________ I a- e-t-n- a s-n-w-c-. ----------------------- I am eating a sandwich. 0
Ma söön margariiniga võileiba. I-a- e--in- -----d---h-w--h---rg-r-ne. I a_ e_____ a s_______ w___ m_________ I a- e-t-n- a s-n-w-c- w-t- m-r-a-i-e- -------------------------------------- I am eating a sandwich with margarine. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. I--- eat--g-- s--d-i----i---marg-r-n- --d toma--e-. I a_ e_____ a s_______ w___ m________ a__ t________ I a- e-t-n- a s-n-w-c- w-t- m-r-a-i-e a-d t-m-t-e-. --------------------------------------------------- I am eating a sandwich with margarine and tomatoes. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. We ---d -r-a- -nd ---e. W_ n___ b____ a__ r____ W- n-e- b-e-d a-d r-c-. ----------------------- We need bread and rice. 0
Meil on vaja kala ja steike. W---e-d----h --d -te-k-. W_ n___ f___ a__ s______ W- n-e- f-s- a-d s-e-k-. ------------------------ We need fish and steaks. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. W----ed -iz-a a-----a--e---. W_ n___ p____ a__ s_________ W- n-e- p-z-a a-d s-a-h-t-i- ---------------------------- We need pizza and spaghetti. 0
Mida meil veel vaja on? Wh-- -ls- -- -e ---d? W___ e___ d_ w_ n____ W-a- e-s- d- w- n-e-? --------------------- What else do we need? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. W---e-d---r--ts an- --m-to---f---t-e---u-. W_ n___ c______ a__ t_______ f__ t__ s____ W- n-e- c-r-o-s a-d t-m-t-e- f-r t-e s-u-. ------------------------------------------ We need carrots and tomatoes for the soup. 0
Kus asub kauplus? Wh-------t----------rket? W____ i_ t__ s___________ W-e-e i- t-e s-p-r-a-k-t- ------------------------- Where is the supermarket? 0

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!