Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   nn Frukt og matvarer

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [femten]

Frukt og matvarer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on maasikas. E----- -it-jor-b-r. E_ h__ e__ j_______ E- h-r e-t j-r-b-r- ------------------- Eg har eit jordbær. 0
Mul on kiivi ja melon. Eg-h-r---n-kiwi o- e-n--e-o-. E_ h__ e__ k___ o_ e__ m_____ E- h-r e-n k-w- o- e-n m-l-n- ----------------------------- Eg har ein kiwi og ein melon. 0
Mul on apelsin ja greip. E- h---e----ppelsin o- -i--grap--r-k-. E_ h__ e__ a_______ o_ e__ g__________ E- h-r e-n a-p-l-i- o- e-n g-a-e-r-k-. -------------------------------------- Eg har ein appelsin og ein grapefrukt. 0
Mul on õun ja mango. E- --r--i--ep-e -g e-n-ma-go. E_ h__ e__ e___ o_ e__ m_____ E- h-r e-t e-l- o- e-n m-n-o- ----------------------------- Eg har eit eple og ein mango. 0
Mul on banaan ja ananass. Eg ha--e-n -an-n -g -i--ana--s. E_ h__ e__ b____ o_ e__ a______ E- h-r e-n b-n-n o- e-n a-a-a-. ------------------------------- Eg har ein banan og ein ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. E- lag---f--k-s-l--. E_ l____ f__________ E- l-g-r f-u-t-a-a-. -------------------- Eg lagar fruktsalat. 0
Ma söön röstsaia. Eg----e----is---b--d. E_ e_ e__ r____ b____ E- e- e-t r-s-a b-ø-. --------------------- Eg et eit rista brød. 0
Ma söön võiga röstsaia. E- et--ist- b--- --d-smør. E_ e_ r____ b___ m__ s____ E- e- r-s-a b-ø- m-d s-ø-. -------------------------- Eg et rista brød med smør. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. E- -t-ri--a-br---med -mø- -g s-l-etøy. E_ e_ r____ b___ m__ s___ o_ s________ E- e- r-s-a b-ø- m-d s-ø- o- s-l-e-ø-. -------------------------------------- Eg et rista brød med smør og syltetøy. 0
Ma söön võileiba. Eg--- -i- sm--b-ø-. E_ e_ e__ s________ E- e- e-t s-ø-b-ø-. ------------------- Eg et eit smørbrød. 0
Ma söön margariiniga võileiba. E- -t-eit--m----ød ------rga-in. E_ e_ e__ s_______ m__ m________ E- e- e-t s-ø-b-ø- m-d m-r-a-i-. -------------------------------- Eg et eit smørbrød med margarin. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Eg-e---it-smø--rød --d -argar-- og---mat. E_ e_ e__ s_______ m__ m_______ o_ t_____ E- e- e-t s-ø-b-ø- m-d m-r-a-i- o- t-m-t- ----------------------------------------- Eg et eit smørbrød med margarin og tomat. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. V--tr-n- b--d-o- ---. V_ t____ b___ o_ r___ V- t-e-g b-ø- o- r-s- --------------------- Vi treng brød og ris. 0
Meil on vaja kala ja steike. Vi --e-g f-s- -- --f-a-. V_ t____ f___ o_ b______ V- t-e-g f-s- o- b-f-a-. ------------------------ Vi treng fisk og biffar. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. V- ---ng piz-- -- s-----t-i. V_ t____ p____ o_ s_________ V- t-e-g p-z-a o- s-a-h-t-i- ---------------------------- Vi treng pizza og spaghetti. 0
Mida meil veel vaja on? K-- mei--tr--g-v-? K__ m___ t____ v__ K-a m-i- t-e-g v-? ------------------ Kva meir treng vi? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. V- --e-- -ul-ø----og--o-atar ti- sup-a. V_ t____ g_______ o_ t______ t__ s_____ V- t-e-g g-l-ø-e- o- t-m-t-r t-l s-p-a- --------------------------------------- Vi treng gulrøter og tomatar til suppa. 0
Kus asub kauplus? K-r -- --t -in--atbutikk? K__ e_ d__ e__ m_________ K-r e- d-t e-n m-t-u-i-k- ------------------------- Kor er det ein matbutikk? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!