Vestmik

et Rongis   »   sq Nё tren

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [tridhjetёekatёr]

Nё tren

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? A -sht- ----r------r -e----? A ё____ k_ t____ p__ B______ A ё-h-ё k- t-e-i p-r B-r-i-? ---------------------------- A ёshtё ky treni pёr Berlin? 0
Millal rong väljub? K-----s---t-en-? K__ n____ t_____ K-r n-s-t t-e-i- ---------------- Kur niset treni? 0
Millal jõuab rong Berliini? K-r---rin-n- --r--n? K__ a____ n_ B______ K-r a-r-n n- B-r-i-? -------------------- Kur arrin nё Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? M- --l----a------t- k--oj? M_ f_____ a m___ t_ k_____ M- f-l-i- a m-n- t- k-l-j- -------------------------- Mё falni, a mund tё kaloj? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Mё---k-t-se ky ё-ht----n-i---. M_ d____ s_ k_ ё____ v____ i__ M- d-k-t s- k- ё-h-ё v-n-i i-. ------------------------------ Mё duket se ky ёshtё vendi im. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. M---uk----- j---eni-ul-r n--ve-----t--. M_ d____ s_ j_ j___ u___ n_ v_____ t___ M- d-k-t s- j- j-n- u-u- n- v-n-i- t-m- --------------------------------------- Mё duket se ju jeni ulur nё vendin tim. 0
Kus on magamisvagun? Ku---htё--agoni-me --tre-ёr? K_ ё____ v_____ m_ s________ K- ё-h-ё v-g-n- m- s-t-e-ё-? ---------------------------- Ku ёshtё vagoni me shtretёr? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. V-g-ni--e s-t---ё---sht- n- fund--- -re---. V_____ m_ s_______ ё____ n_ f___ t_ t______ V-g-n- m- s-t-e-ё- ё-h-ё n- f-n- t- t-e-i-. ------------------------------------------- Vagoni me shtretёr ёshtё nё fund tё trenit. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. K---s-t---ag----r--t---nt--- ----il--m. K_ ё____ v_____ r_________ – N_ f______ K- ё-h-ё v-g-n- r-s-o-a-t- – N- f-l-i-. --------------------------------------- Ku ёshtё vagoni restorant? – Nё fillim. 0
Kas ma võin all magada? A --nd t--fl--pos-tё? A m___ t_ f__ p______ A m-n- t- f-e p-s-t-? --------------------- A mund tё fle poshtё? 0
Kas ma võin keskel magada? A--un-------- ------? A m___ t_ f__ n_ m___ A m-n- t- f-e n- m-s- --------------------- A mund tё fle nё mes? 0
Kas ma võin üleval magada? A--u-d--ё --e-l-r-? A m___ t_ f__ l____ A m-n- t- f-e l-r-? ------------------- A mund tё fle lart? 0
Millal me piirile jõuame? K-----r-j-ё--- ku--? K__ a______ n_ k____ K-r a-r-j-ё n- k-f-? -------------------- Kur arrijmё nё kufi? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? S--zg--- udh-t-----ёr-nё--erl-n? S_ z____ u_______ p__ n_ B______ S- z-j-t u-h-t-m- p-r n- B-r-i-? -------------------------------- Sa zgjat udhёtimi pёr nё Berlin? 0
Kas rong hilineb? A--shtё----n- me--o-esё? A ё____ t____ m_ v______ A ё-h-ё t-e-i m- v-n-s-? ------------------------ A ёshtё treni me vonesё? 0
Kas teil on midagi lugeda? A k--i--donjё ----pёr-t- -e--ar? A k___ n_____ g__ p__ t_ l______ A k-n- n-o-j- g-ё p-r t- l-x-a-? -------------------------------- A keni ndonjё gjё pёr tё lexuar? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? A-------ё ---r--- n----- gjё---- t- -grёnё d---p--ё kёtu? A m___ t_ m______ n_____ g__ p__ t_ n_____ d__ p___ k____ A m-n- t- m-r-ё-h n-o-j- g-ё p-r t- n-r-n- d-e p-r- k-t-? --------------------------------------------------------- A mund tё marrёsh ndonjё gjё pёr tё ngrёnё dhe pirё kёtu? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? A mu-d -------g-o-- n- -r----.0-? A m___ t_ m_ z_____ n_ o___ 7____ A m-n- t- m- z-j-n- n- o-ё- 7-0-? --------------------------------- A mund tё mё zgjoni nё orёn 7.00? 0

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!