Vestmik

et Suurpuhastus   »   sq Pastrim shtёpie

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [tetёmbёdhjetё]

Pastrim shtёpie

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Täna on laupäev. So----h---- --tun-. S__ ё____ e s______ S-t ё-h-ё e s-t-n-. ------------------- Sot ёshtё e shtunё. 0
Täna on meil aega. S-t-ke-i--o--. S__ k___ k____ S-t k-m- k-h-. -------------- Sot kemi kohё. 0
Täna koristame me korterit. Sot--ast----- --t--in-. S__ p________ s________ S-t p-s-r-j-ё s-t-p-n-. ----------------------- Sot pastrojmё shtёpinё. 0
Ma puhastan vannituba. U------tr-- b---on. U__ p______ b______ U-ё p-s-r-j b-n-o-. ------------------- Unё pastroj banjon. 0
Mu mees peseb autot. B--ri -m-l------i-ё-. B____ i_ l__ m_______ B-r-i i- l-n m-k-n-n- --------------------- Burri im lan makinёn. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Fёmij-t-l-jnё -i--k---at. F______ l____ b__________ F-m-j-t l-j-ё b-ç-k-e-a-. ------------------------- Fёmijёt lajnё biçikletat. 0
Vanaema kastab lilli. Gjy-h---uj-t-l---t. G______ u___ l_____ G-y-h-a u-i- l-l-t- ------------------- Gjyshja ujit lulet. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. F--ij-ё- -as---jnё ---m-n. F____ ё_ p________ d______ F-m-j ё- p-s-r-j-ё d-o-ё-. -------------------------- Fёmij ёt pastrojnё dhomёn. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. B-r-i------st-on-tav-linё--- sh--imi-. B____ i_ p______ t________ e s________ B-r-i i- p-s-r-n t-v-l-n-n e s-k-i-i-. -------------------------------------- Burri im pastron tavolinёn e shkrimit. 0
Mina panen riided pesumasinasse. F-s rro-at--ё-lava--i-e. F__ r_____ n_ l_________ F-s r-o-a- n- l-v-t-i-e- ------------------------ Fus rrobat nё lavatriçe. 0
Ma riputan pesu üles. V-- -r----. V__ r______ V-r r-o-a-. ----------- Var rrobat. 0
Ma triigin pesu. He-ur-s --o--t. H______ r______ H-k-r-s r-o-a-. --------------- Hekuros rrobat. 0
Aknad on mustad. Dr---r-- -an- t------a. D_______ j___ t_ p_____ D-i-a-e- j-n- t- p-s-a- ----------------------- Dritaret janё tё pista. 0
Põrand on must. Dys-e--j- ёsh-ё-e--ist-. D________ ё____ e p_____ D-s-e-e-a ё-h-ё e p-s-ё- ------------------------ Dyshemeja ёshtё e pistё. 0
Nõud on mustad. E--t-------- ----r-. E___ j___ t_ p______ E-ё- j-n- t- p-l-r-. -------------------- Enёt janë të palara. 0
Kes aknad ära peseb? Ku-h---l---d----r--? K___ i l__ d________ K-s- i l-n d-i-a-e-? -------------------- Kush i lan dritaret? 0
Kes võtab tolmu? K-s--- -e-r ------in? K___ e m___ p________ K-s- e m-r- p-u-u-i-? --------------------- Kush e merr pluhurin? 0
Kes peseb nõud? Kush-i --n -nёt? K___ i l__ e____ K-s- i l-n e-ё-? ---------------- Kush i lan enёt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!