Vestmik

et Rongis   »   af In die trein

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [vier en dertig]

In die trein

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? I----t die-tre-- n- Be-lyn? I_ d__ d__ t____ n_ B______ I- d-t d-e t-e-n n- B-r-y-? --------------------------- Is dit die trein na Berlyn? 0
Millal rong väljub? Wa-n--r-v--t-ek--i--tre--? W______ v______ d__ t_____ W-n-e-r v-r-r-k d-e t-e-n- -------------------------- Wanneer vertrek die trein? 0
Millal jõuab rong Berliini? Wan-e-r---- --e --ein -------yn --n? W______ k__ d__ t____ i_ B_____ a___ W-n-e-r k-m d-e t-e-n i- B-r-y- a-n- ------------------------------------ Wanneer kom die trein in Berlyn aan? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? V----oon my--ma--ek----b- k-m? V_______ m__ m__ e_ v____ k___ V-r-k-o- m-, m-g e- v-r-y k-m- ------------------------------ Verskoon my, mag ek verby kom? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Ek-d-n---it i--my--itplek. E_ d___ d__ i_ m_ s_______ E- d-n- d-t i- m- s-t-l-k- -------------------------- Ek dink dit is my sitplek. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. Ek d--k d---u-i---y -it-le--s--. E_ d___ d__ u i_ m_ s______ s___ E- d-n- d-t u i- m- s-t-l-k s-t- -------------------------------- Ek dink dat u in my sitplek sit. 0
Kus on magamisvagun? W-ar--- -i- --a-p--? W___ i_ d__ s_______ W-a- i- d-e s-a-p-a- -------------------- Waar is die slaapwa? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. D----la-p---i- --n---e eind----n -i----ei-. D__ s______ i_ a__ d__ e____ v__ d__ t_____ D-e s-a-p-a i- a-n d-e e-n-e v-n d-e t-e-n- ------------------------------------------- Die slaapwa is aan die einde van die trein. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. E-----r-is-d-e eet--- - ----die voo--a---van-d-e t--in. E_ w___ i_ d__ e_____ – A__ d__ v_______ v__ d__ t_____ E- w-a- i- d-e e-t-a- – A-n d-e v-o-k-n- v-n d-e t-e-n- ------------------------------------------------------- En waar is die eetwa? – Aan die voorkant van die trein. 0
Kas ma võin all magada? Mag -k-onder---a--? M__ e_ o____ s_____ M-g e- o-d-r s-a-p- ------------------- Mag ek onder slaap? 0
Kas ma võin keskel magada? Mag--- ---d-- mi-del -l--p? M__ e_ i_ d__ m_____ s_____ M-g e- i- d-e m-d-e- s-a-p- --------------------------- Mag ek in die middel slaap? 0
Kas ma võin üleval magada? Mag--- -o-s-a--? M__ e_ b_ s_____ M-g e- b- s-a-p- ---------------- Mag ek bo slaap? 0
Millal me piirile jõuame? W-nnee- kom ons b- d-e-gre-s aan? W______ k__ o__ b_ d__ g____ a___ W-n-e-r k-m o-s b- d-e g-e-s a-n- --------------------------------- Wanneer kom ons by die grens aan? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Hoe--ank---u--die--it--a B--l--? H__ l___ d___ d__ r__ n_ B______ H-e l-n- d-u- d-e r-t n- B-r-y-? -------------------------------- Hoe lank duur die rit na Berlyn? 0
Kas rong hilineb? I---ie--rei---er-r---? I_ d__ t____ v________ I- d-e t-e-n v-r-r-a-? ---------------------- Is die trein vertraag? 0
Kas teil on midagi lugeda? H-t u---ts-o---e --es? H__ u i___ o_ t_ l____ H-t u i-t- o- t- l-e-? ---------------------- Het u iets om te lees? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? K-n-men- -i-r-ie------e-- en----drin-e --y? K__ m___ h___ i___ t_ e__ e_ t_ d_____ k___ K-n m-n- h-e- i-t- t- e-e e- t- d-i-k- k-y- ------------------------------------------- Kan mens hier iets te ete en te drinke kry? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Ka----m---s-ebli-f--e-e--- -akker m---? K__ u m_ a________ s______ w_____ m____ K-n u m- a-s-b-i-f s-w-u-r w-k-e- m-a-? --------------------------------------- Kan u my asseblief seweuur wakker maak? 0

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!