Vestmik

et Restoranis 3   »   sq Nё restorant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [tridhjetёenjё]

Nё restorant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. D-a -----nt-pastё. D__ n__ a_________ D-a n-ё a-t-p-s-ё- ------------------ Dua njё antipastё. 0
Ma sooviksin salatit. Du--n-ё sal--t-. D__ n__ s_______ D-a n-ё s-l-a-ё- ---------------- Dua njё sallatё. 0
Ma sooviksin suppi. Du- njё-s-p-. D__ n__ s____ D-a n-ё s-p-. ------------- Dua njё supё. 0
Ma sooviksin magustoitu. D-- -jё---b-ls-r-. D__ n__ ё_________ D-a n-ё ё-b-l-i-ё- ------------------ Dua njё ёmbёlsirё. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Dua -j---k--lo-e--- -j-ё. D__ n__ a_______ m_ a____ D-a n-ё a-u-l-r- m- a-k-. ------------------------- Dua njё akullore me ajkё. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Du----u-----e---a--ё. D__ f____ o__ d______ D-a f-u-a o-e d-a-h-. --------------------- Dua fruta ose djathё. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Ne -ua--tё h-mё--ё--j--. N_ d___ t_ h___ m_______ N- d-a- t- h-m- m-n-j-s- ------------------------ Ne duam tё hamё mёngjes. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Ne-d--m-t- h----d-ekё. N_ d___ t_ h___ d_____ N- d-a- t- h-m- d-e-ё- ---------------------- Ne duam tё hamё drekё. 0
Me sooviksime õhtust süüa. N- dua- -----m--d-r--. N_ d___ t_ h___ d_____ N- d-a- t- h-m- d-r-ё- ---------------------- Ne duam tё hamё darkё. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Çfar---o-i--ё-----g-es? Ç____ d___ p__ m_______ Ç-a-ё d-n- p-r m-n-j-s- ----------------------- Çfarё doni pёr mёngjes? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Si--te--ё --g-a me---r--la-ё-d-e-mjaltё? S_____ t_ v____ m_ m________ d__ m______ S-m-t- t- v-g-a m- m-r-a-a-ё d-e m-a-t-? ---------------------------------------- Simite tё vogla me marmalatё dhe mjaltё? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Buk---- --e--- -e--a---m-d-e-dj-t-ё? B___ t_ t_____ m_ s_____ d__ d______ B-k- t- t-e-u- m- s-l-a- d-e d-a-h-? ------------------------------------ Bukë të thekur me sallam dhe djathё? 0
Keedetud muna? N---v-z- -------? N__ v___ t_ z____ N-ё v-z- t- z-e-? ----------------- Njё vezё tё zier? 0
Praetud muna? N-ё-v-zё -- -k--u- -y? N__ v___ t_ s_____ s__ N-ё v-z- t- s-u-u- s-? ---------------------- Njё vezё tё skuqur sy? 0
Üks omlett? N-ё omё---ё? N__ o_______ N-ё o-ё-e-ё- ------------ Njё omёletё? 0
Palun veel üks jogurt. Ju l--em -d---n-ё --s. J_ l____ e___ n__ k___ J- l-t-m e-h- n-ё k-s- ---------------------- Ju lutem edhe njё kos. 0
Palun veel soola ja pipart. J---ut----ri-ё -h- -iper. J_ l____ k____ d__ p_____ J- l-t-m k-i-ё d-e p-p-r- ------------------------- Ju lutem kripё dhe piper. 0
Palun veel üks klaas vett. Ju --tem ed-e--j---o-ё ---. J_ l____ e___ n__ g___ u___ J- l-t-m e-h- n-ё g-t- u-ё- --------------------------- Ju lutem edhe njё gotё ujё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!