Д--- --а ----зот за -е----?
Д___ о__ е в____ з_ Б______
Д-л- о-а е в-з-т з- Б-р-и-?
---------------------------
Дали ова е возот за Берлин? 0 D--i-o-a----v-----z- Byer--n?D___ o__ y_ v____ z_ B_______D-l- o-a y- v-z-t z- B-e-l-n------------------------------Dali ova ye vozot za Byerlin?
М--лам -е-- ----е -о-то -----.
М_____ д___ о__ е м____ м_____
М-с-а- д-к- о-а е м-е-о м-с-о-
------------------------------
Мислам дека ова е моето место. 0 M-s--m-d-e-a ova -- m-ye-o mye---.M_____ d____ o__ y_ m_____ m______M-s-a- d-e-a o-a y- m-y-t- m-e-t-.----------------------------------Mislam dyeka ova ye moyeto myesto.
Ка-е ----г-н-т--а-с-иење?
К___ е в______ з_ с______
К-д- е в-г-н-т з- с-и-њ-?
-------------------------
Каде е вагонот за спиење? 0 K-dye -- -aguon-t za-----e--e?K____ y_ v_______ z_ s________K-d-e y- v-g-o-o- z- s-i-e-y-?------------------------------Kadye ye vaguonot za spiyeњye?
В-г-н-т за-сп--ње-е н------от о- возот.
В______ з_ с_____ е н_ к_____ о_ в_____
В-г-н-т з- с-и-њ- е н- к-а-о- о- в-з-т-
---------------------------------------
Вагонот за спиење е на крајот од возот. 0 Va-uonot--a-------ye--e ----raјo--o- v-zo-.V_______ z_ s_______ y_ n_ k_____ o_ v_____V-g-o-o- z- s-i-e-y- y- n- k-a-o- o- v-z-t--------------------------------------------Vaguonot za spiyeњye ye na kraјot od vozot.
А ка---е ваго--- -а------е- –--- ---еток-т.
А к___ е в______ з_ ј______ – Н_ п_________
А к-д- е в-г-н-т з- ј-д-њ-? – Н- п-ч-т-к-т-
-------------------------------------------
А каде е вагонот за јадење? – На почетокот. 0 A -ady--y---agu-no---a--ad---y------- -oc-y-to-o-.A k____ y_ v_______ z_ ј________ – N_ p___________A k-d-e y- v-g-o-o- z- ј-d-e-y-? – N- p-c-y-t-k-t---------------------------------------------------A kadye ye vaguonot za јadyeњye? – Na pochyetokot.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas.
А каде е вагонот за јадење? – На почетокот.
A kadye ye vaguonot za јadyeњye? – Na pochyetokot.
Мо-- ли ч-в-к-ов-е----до------што-з- -а---е и -а-пиењ-?
М___ л_ ч____ о___ д_ д____ н____ з_ ј_____ и з_ п_____
М-ж- л- ч-в-к о-д- д- д-б-е н-ш-о з- ј-д-њ- и з- п-е-е-
-------------------------------------------------------
Може ли човек овде да добие нешто за јадење и за пиење? 0 Mo-ye l- ch--y-k--v--- -a----i-e-nye---o--a -a-ye-y- i -- pi--њ--?M____ l_ c______ o____ d_ d_____ n______ z_ ј_______ i z_ p_______M-ʐ-e l- c-o-y-k o-d-e d- d-b-y- n-e-h-o z- ј-d-e-y- i z- p-y-њ-e-------------------------------------------------------------------Moʐye li chovyek ovdye da dobiye nyeshto za јadyeњye i za piyeњye?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Kas siin saaks midagi süüa ja juua?
Може ли човек овде да добие нешто за јадење и за пиење?
Moʐye li chovyek ovdye da dobiye nyeshto za јadyeњye i za piyeњye?
Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule.
Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid.
Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt.
Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada.
Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru.
Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama.
Nii saavad nad palju olulist teavet.
Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad.
Nad õpivad tundma tunnete maailma.
Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles.
Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema.
Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada.
Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata.
Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi.
Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad.
Lapsed saavad seega tagasisidet.
See on imikutele väga tähtis.
Siis nad teavad, et neist saadakse aru.
See kinnitus motiveerib lapsi.
Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist.
Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest.
Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda.
Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita.
Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid.
Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles.
Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad.
Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad.
‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka.
See on 45 miljoni inimese emakeel.
Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides.
Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud.
Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad.
Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel.
Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega.
Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest.
Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt.
Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte.
Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil.
Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu.
Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse.
Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka.
Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!