Vestmik

et Rongis   »   sl Na vlaku

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [štiriintrideset]

Na vlaku

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? J---o-v----d- B-r-i-a? J_ t_ v___ d_ B_______ J- t- v-a- d- B-r-i-a- ---------------------- Je to vlak do Berlina? 0
Millal rong väljub? K--j -dpelj- vl--? K___ o______ v____ K-a- o-p-l-e v-a-? ------------------ Kdaj odpelje vlak? 0
Millal jõuab rong Berliini? K-a- ---p---e-v----v-----in? K___ p_______ v___ v B______ K-a- p-i-e-j- v-a- v B-r-i-? ---------------------------- Kdaj pripelje vlak v Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Opro-ti-e--s--- -i--? O_________ s___ m____ O-r-s-i-e- s-e- m-m-? --------------------- Oprostite, smem mimo? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Misl--, -- j- -- -----me---. M______ d_ j_ t_ m___ m_____ M-s-i-, d- j- t- m-j- m-s-o- ---------------------------- Mislim, da je to moje mesto. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. M----m,--a -edite-na mo-e--m-s--. M______ d_ s_____ n_ m____ m_____ M-s-i-, d- s-d-t- n- m-j-m m-s-u- --------------------------------- Mislim, da sedite na mojem mestu. 0
Kus on magamisvagun? K-e -- -pal---? K__ j_ s_______ K-e j- s-a-n-k- --------------- Kje je spalnik? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Sp--n-k-je na---nc- ---ka. S______ j_ n_ k____ v_____ S-a-n-k j- n- k-n-u v-a-a- -------------------------- Spalnik je na koncu vlaka. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. Kje-----e jed--ni-vo-? --Na z---t-u. K__ p_ j_ j______ v___ – N_ z_______ K-e p- j- j-d-l-i v-z- – N- z-č-t-u- ------------------------------------ Kje pa je jedilni voz? – Na začetku. 0
Kas ma võin all magada? Ali -ahko -----spo-a-? A__ l____ s___ s______ A-i l-h-o s-i- s-o-a-? ---------------------- Ali lahko spim spodaj? 0
Kas ma võin keskel magada? A-i--a-ko spim-v -r-d-ni? A__ l____ s___ v s_______ A-i l-h-o s-i- v s-e-i-i- ------------------------- Ali lahko spim v sredini? 0
Kas ma võin üleval magada? Ali-l---o sp-- zg-ra-? A__ l____ s___ z______ A-i l-h-o s-i- z-o-a-? ---------------------- Ali lahko spim zgoraj? 0
Millal me piirile jõuame? Kd-j---m--na-meji? K___ b___ n_ m____ K-a- b-m- n- m-j-? ------------------ Kdaj bomo na meji? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? K-ko-dolgo -r--- vo-n-- -- --r--n-? K___ d____ t____ v_____ d_ B_______ K-k- d-l-o t-a-a v-ž-j- d- B-r-i-a- ----------------------------------- Kako dolgo traja vožnja do Berlina? 0
Kas rong hilineb? I------- z-----? I__ v___ z______ I-a v-a- z-m-d-? ---------------- Ima vlak zamudo? 0
Kas teil on midagi lugeda? Im-t------z- --at-? I____ k__ z_ b_____ I-a-e k-j z- b-a-i- ------------------- Imate kaj za brati? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? S- ----- -uk---d--i -a- -- -e----i----t-? S_ l____ t____ d___ k__ z_ j____ i_ p____ S- l-h-o t-k-j d-b- k-j z- j-s-i i- p-t-? ----------------------------------------- Se lahko tukaj dobi kaj za jesti in piti? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? M- boste, -r-s--- z-u-il-----se-mi-? M_ b_____ p______ z______ o_ s______ M- b-s-e- p-o-i-, z-u-i-i o- s-d-i-? ------------------------------------ Me boste, prosim, zbudili ob sedmih? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!