Vestmik

et Sidesõnad 4   »   sq Lidhёzat 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [nёntёdhjetёeshtatё]

Lidhёzat 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. E--u----ju-i- --gj---ёs- t---vi-ori ----- i --e--r. E z___ g_____ m_________ t_________ i____ i n______ E z-r- g-u-i- m-g-i-h-s- t-l-v-z-r- i-h-e i n-e-u-. --------------------------------------------------- E zuri gjumi, megjithёse televizori ishte i ndezur. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. A- -ё-dr-i--m--ji--ёse is--- v-nё. A_ q_______ m_________ i____ v____ A- q-n-r-i- m-g-i-h-s- i-h-e v-n-. ---------------------------------- Ai qёndroi, megjithёse ishte vonё. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Nuk -r-h-,-me-ji--ёse ---ishi- -ё----ё -akohe-h--. N__ e_____ m_________ e k_____ l___ t_ t__________ N-k e-d-i- m-g-i-h-s- e k-s-i- l-n- t- t-k-h-s-i-. -------------------------------------------------- Nuk erdhi, megjithёse e kishim lёnё tё takoheshim. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Te--v-zo-i ish-e-- --e-u-. ---ji--a-- atё-- ---i g-u-i. T_________ i____ i n______ M_________ a__ e z___ g_____ T-l-v-z-r- i-h-e i n-e-u-. M-g-i-h-t- a-ё e z-r- g-u-i- ------------------------------------------------------- Televizori ishte i ndezur. Megjithatë atё e zuri gjumi. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. N-on-se --h---v--ё- ----ёn-roi. N______ i____ v____ a_ q_______ N-o-ё-e i-h-e v-n-, a- q-n-r-i- ------------------------------- Ndonёse ishte vonё, ai qёndroi. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. N- k----m--ёnё-t-ki-.----ji----e------k---dh-. N_ k_____ l___ t_____ M_________ a_ n__ e_____ N- k-s-i- l-n- t-k-m- M-g-i-h-t- a- n-k e-d-i- ---------------------------------------------- Ne kishim lёnё takim. Megjithate ai nuk erdhi. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. E--- ps--a--n---ka -at-n--- e-ng-t m-k--ёn. E___ p__ a_ n__ k_ p_______ e n___ m_______ E-h- p-e a- n-k k- p-t-n-ё- e n-e- m-k-n-n- ------------------------------------------- Edhe pse ai nuk ka patentё, e nget makinёn. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Edhe --- -ruga--s-t--- l--u-r---i --je--mak-n-s s--e--. E___ p__ r____ ё____ e l______ a_ i j__ m______ s______ E-h- p-e r-u-a ё-h-ё e l-m-a-, a- i j-p m-k-n-s s-p-j-. ------------------------------------------------------- Edhe pse rruga ёshtё e lёmuar, ai i jep makinёs shpejt. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. A- u--ёto- m---içik-e--,-meg-i-hёse -s-t--i-d---r. A_ u______ m_ b_________ m_________ ё____ i d_____ A- u-h-t-n m- b-ç-k-e-ё- m-g-i-h-s- ё-h-ё i d-h-r- -------------------------------------------------- Ai udhёton me biçikletё, megjithёse ёshtё i dehur. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. A----k- p---n--.----jit-a---ai-n--t-----n--. A_ s___ p_______ M_________ a_ n___ m_______ A- s-k- p-t-n-ё- M-g-i-h-t- a- n-e- m-k-n-n- -------------------------------------------- Ai s’ka patentё. Megjithate ai nget makinёn. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. R-ug--ёs--ё-- --mu-r-----jit-at--ai -g-----p--t. R____ ё____ e l______ m_________ a_ n___ s______ R-u-a ё-h-ё e l-m-a-, m-g-i-h-t- a- n-e- s-p-j-. ------------------------------------------------ Rruga ёshtё e lёmuar, megjithatё ai nget shpejt. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Ai ё-h-ё ---eh--,-megji--ёat--a- --e--m---içi--e-ё. A_ ё____ i d_____ m__________ a_ e___ m_ b_________ A- ё-h-ё i d-h-r- m-g-i-h-a-ё a- e-e- m- b-ç-k-e-ё- --------------------------------------------------- Ai ёshtё i dehur, megjithёatё ai ecen me biçikletё. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. A-o-nuk g--- -e-d-pu--,-m-g-i--ё-- -a--t-d-ua-. A__ n__ g___ v___ p____ m_________ k_ s________ A-o n-k g-e- v-n- p-n-, m-g-i-h-s- k- s-u-i-a-. ----------------------------------------------- Ajo nuk gjen vend pune, megjithёse ka studiuar. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. A-o--u- -h-----e mj-k-, -eg-it-ёse aj- k- --i-bj-. A__ n__ s____ t_ m_____ m_________ a__ k_ d_______ A-o n-k s-k-n t- m-e-u- m-g-i-h-s- a-o k- d-i-b-e- -------------------------------------------------- Ajo nuk shkon te mjeku, megjithёse ajo ka dhimbje. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Ajo ---- n-ё-mak-n-- m-g-ithё-e--------k-. A__ b___ n__ m______ m_________ s___ l____ A-o b-e- n-ё m-k-n-, m-g-i-h-s- s-k- l-k-. ------------------------------------------ Ajo blen njё makinё, megjithёse s’ka lekё. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. A-o-k----u--ua-.-M-g-i--a-ё---o--u- ---n--un-. A__ k_ s________ M_________ a__ n__ g___ p____ A-o k- s-u-i-a-. M-g-i-h-t- a-o n-k g-e- p-n-. ---------------------------------------------- Ajo ka studiuar. Megjithatё ajo nuk gjen punё. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. A-- -a dhi-b-e- Megj--ha-- aj---uk--hko- t- mjeku. A__ k_ d_______ M_________ a__ n__ s____ t_ m_____ A-o k- d-i-b-e- M-g-i-h-t- a-o n-k s-k-n t- m-e-u- -------------------------------------------------- Ajo ka dhimbje. Megjithatё ajo nuk shkon te mjeku. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. A-o-s--a ---ё----g--t---ё ajo b----n-- m-k-nё. A__ s___ l____ M_________ a__ b___ n__ m______ A-o s-k- l-k-. M-g-i-h-t- a-o b-e- n-ё m-k-n-. ---------------------------------------------- Ajo s’ka lekё. Megjithatё ajo blen njё makinё. 0

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...