Vestmik

et Joogid   »   sq Pije

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dymbёdhjetё]

Pije

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma joon teed. Un- pi--a-. U__ p_ ç___ U-ё p- ç-j- ----------- Unё pi çaj. 0
Ma joon kohvi. Unё--i-kafe. U__ p_ k____ U-ё p- k-f-. ------------ Unё pi kafe. 0
Ma joon mineraalvett. Unё-pi -jё m--e-al. U__ p_ u__ m_______ U-ё p- u-ё m-n-r-l- ------------------- Unё pi ujё mineral. 0
Jood sa teed sidruniga? A e--- -ajin -e-l-mon? A e p_ ç____ m_ l_____ A e p- ç-j-n m- l-m-n- ---------------------- A e pi çajin me limon? 0
Jood sa kohvi suhkruga? A - ---ka-enё--e-sheqer? A e p_ k_____ m_ s______ A e p- k-f-n- m- s-e-e-? ------------------------ A e pi kafenё me sheqer? 0
Jood sa vett jääga? A-e-pi--jin--e-aku--? A e p_ u___ m_ a_____ A e p- u-i- m- a-u-l- --------------------- A e pi ujin me akull? 0
Siin on pidu. Kёtu b-h-t nj- f---ë. K___ b____ n__ f_____ K-t- b-h-t n-ё f-s-ë- --------------------- Kёtu bёhet njё festë. 0
Inimesed joovad šampust. Nje----- ---nё sh-mp-n-ё. N_______ p____ s_________ N-e-ё-i- p-j-ё s-a-p-n-ё- ------------------------- Njerёzit pijnё shampanjё. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. N-e-ё-i--p--n---e-ё --e -----. N_______ p____ v___ d__ b_____ N-e-ё-i- p-j-ё v-r- d-e b-r-ё- ------------------------------ Njerёzit pijnё verё dhe birrё. 0
Jood sa alkoholi? A--i----ool? A p_ a______ A p- a-k-o-? ------------ A pi alkool? 0
Jood sa viskit? A-p- -i---? A p_ u_____ A p- u-s-i- ----------- A pi uiski? 0
Jood sa koolat rummiga? A--- --la ---r-m? A p_ k___ m_ r___ A p- k-l- m- r-m- ----------------- A pi kola me rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. S---p---a -u- m----l--n. S________ n__ m_ p______ S-a-p-n-a n-k m- p-l-e-. ------------------------ Shampanja nuk mё pёlqen. 0
Mulle ei meeldi vein. Ve-- n-- m--p--q--. V___ n__ m_ p______ V-r- n-k m- p-l-e-. ------------------- Vera nuk mё pёlqen. 0
Mulle ei meeldi õlu. B---a -u---ё -ёl--n. B____ n__ m_ p______ B-r-a n-k m- p-l-e-. -------------------- Birra nuk mё pёlqen. 0
Beebile meeldib piim. B----do---m-sht. B___ d_ q_______ B-b- d- q-m-s-t- ---------------- Bebi do qumёsht. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. F--i-a--o k-k-----e l--g mo-le. F_____ d_ k____ d__ l___ m_____ F-m-j- d- k-k-o d-e l-n- m-l-e- ------------------------------- Fёmija do kakao dhe lёng molle. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Gru--a--o lё-g po---kal-- --- --ng-qitr-je. G_____ d_ l___ p_________ d__ l___ q_______ G-u-j- d- l-n- p-r-o-a-l- d-e l-n- q-t-o-e- ------------------------------------------- Gruaja do lёng portokalli dhe lёng qitroje. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!