Vestmik

et Rongis   »   ru В поезде

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [тридцать четыре]

34 [tridtsatʹ chetyre]

В поезде

V poyezde

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Э-о п---- до -е-л-на? Э__ п____ д_ Б_______ Э-о п-е-д д- Б-р-и-а- --------------------- Это поезд до Берлина? 0
E-o--o-ez- -- Ber---a? E__ p_____ d_ B_______ E-o p-y-z- d- B-r-i-a- ---------------------- Eto poyezd do Berlina?
Millal rong väljub? К---а----- по-зд --п-а-ля-т--? К____ э___ п____ о____________ К-г-а э-о- п-е-д о-п-а-л-е-с-? ------------------------------ Когда этот поезд отправляется? 0
Ko-d- ---t-----zd-ot----ly-y-t---? K____ e___ p_____ o_______________ K-g-a e-o- p-y-z- o-p-a-l-a-e-s-a- ---------------------------------- Kogda etot poyezd otpravlyayetsya?
Millal jõuab rong Berliini? К-гда-э----п---д п-иб---ет ----рли-? К____ э___ п____ п________ в Б______ К-г-а э-о- п-е-д п-и-ы-а-т в Б-р-и-? ------------------------------------ Когда этот поезд прибывает в Берлин? 0
Kogd- -tot-po--z-----b-v--e--v--e----? K____ e___ p_____ p_________ v B______ K-g-a e-o- p-y-z- p-i-y-a-e- v B-r-i-? -------------------------------------- Kogda etot poyezd pribyvayet v Berlin?
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Из----т-- -а-----те пр----? И________ р________ п______ И-в-н-т-, р-з-е-и-е п-о-т-? --------------------------- Извините, разрешите пройти? 0
Iz-in--e, r--r--hi-e p----i? I________ r_________ p______ I-v-n-t-, r-z-e-h-t- p-o-t-? ---------------------------- Izvinite, razreshite proyti?
Ma arvan, et see on minu koht. П---оему- э---мо--м--то. П________ э__ м__ м_____ П---о-м-, э-о м-ё м-с-о- ------------------------ По-моему, это моё место. 0
Po-------, et---o---me---. P_________ e__ m___ m_____ P---o-e-u- e-o m-y- m-s-o- -------------------------- Po-moyemu, eto moyë mesto.
Ma arvan, et te istute minu kohal. По-моем----ы с-дите-на м--- м---е. П________ в_ с_____ н_ м___ м_____ П---о-м-, в- с-д-т- н- м-ё- м-с-е- ---------------------------------- По-моему, вы сидите на моём месте. 0
Po-moye-u,--- -id-te-na-----m-mes-e. P_________ v_ s_____ n_ m____ m_____ P---o-e-u- v- s-d-t- n- m-y-m m-s-e- ------------------------------------ Po-moyemu, vy sidite na moyëm meste.
Kus on magamisvagun? Где---ал-----в---н? Г__ с_______ в_____ Г-е с-а-ь-ы- в-г-н- ------------------- Где спальный вагон? 0
G------l--yy vagon? G__ s_______ v_____ G-e s-a-ʹ-y- v-g-n- ------------------- Gde spalʹnyy vagon?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. С--л-ный вагон-в-к-нце -оезд-. С_______ в____ в к____ п______ С-а-ь-ы- в-г-н в к-н-е п-е-д-. ------------------------------ Спальный вагон в конце поезда. 0
S-al---y -ag-n-- -ontse--oy---a. S_______ v____ v k_____ p_______ S-a-ʹ-y- v-g-n v k-n-s- p-y-z-a- -------------------------------- Spalʹnyy vagon v kontse poyezda.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. А гд- ваго------ора-- – ---о-ов- --езда. А г__ в______________ – В г_____ п______ А г-е в-г-н-р-с-о-а-? – В г-л-в- п-е-д-. ---------------------------------------- А где вагон-ресторан? – В голове поезда. 0
A-g-e -a--n-r-sto---- - --g---v- p------. A g__ v______________ – V g_____ p_______ A g-e v-g-n-r-s-o-a-? – V g-l-v- p-y-z-a- ----------------------------------------- A gde vagon-restoran? – V golove poyezda.
Kas ma võin all magada? М-ж-- --б--- ---ть-н- ---не- ---к-? М____ я б___ с____ н_ н_____ п_____ М-ж-о я б-д- с-а-ь н- н-ж-е- п-л-е- ----------------------------------- Можно я буду спать на нижней полке? 0
M--hn---- budu ----ʹ -a n----ey polke? M_____ y_ b___ s____ n_ n______ p_____ M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- n-z-n-y p-l-e- -------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na nizhney polke?
Kas ma võin keskel magada? М--н-------- -па-- на-с---н-й -о-к-? М____ я б___ с____ н_ с______ п_____ М-ж-о я б-д- с-а-ь н- с-е-н-й п-л-е- ------------------------------------ Можно я буду спать на средней полке? 0
M----o--a -u-u spa---n- -red--- polk-? M_____ y_ b___ s____ n_ s______ p_____ M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- s-e-n-y p-l-e- -------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na sredney polke?
Kas ma võin üleval magada? Можно - бу-у -па-ь н- верхней--олке? М____ я б___ с____ н_ в______ п_____ М-ж-о я б-д- с-а-ь н- в-р-н-й п-л-е- ------------------------------------ Можно я буду спать на верхней полке? 0
M-z-n------u-- s----------r--ne- po---? M_____ y_ b___ s____ n_ v_______ p_____ M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- v-r-h-e- p-l-e- --------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na verkhney polke?
Millal me piirile jõuame? Ко--а мы бу-ем-н- -------? К____ м_ б____ н_ г_______ К-г-а м- б-д-м н- г-а-и-е- -------------------------- Когда мы будем на границе? 0
Kog-a--y -ud-m ---gr-nits-? K____ m_ b____ n_ g________ K-g-a m- b-d-m n- g-a-i-s-? --------------------------- Kogda my budem na granitse?
Kui kaua kestab sõit Berliini? Ка- долго -оез- и-ёт--о-Б---и--? К__ д____ п____ и___ д_ Б_______ К-к д-л-о п-е-д и-ё- д- Б-р-и-а- -------------------------------- Как долго поезд идёт до Берлина? 0
Ka- do-g- poy--d -dët-d- Be-l-na? K__ d____ p_____ i___ d_ B_______ K-k d-l-o p-y-z- i-ë- d- B-r-i-a- --------------------------------- Kak dolgo poyezd idët do Berlina?
Kas rong hilineb? Поез-----зд-в-ет? П____ о__________ П-е-д о-а-д-в-е-? ----------------- Поезд опаздывает? 0
P-y-zd-op--dy--y-t? P_____ o___________ P-y-z- o-a-d-v-y-t- ------------------- Poyezd opazdyvayet?
Kas teil on midagi lugeda? У Вас-ест- ч-о--и---ь--очит-ть? У В__ е___ ч_________ п________ У В-с е-т- ч-о-н-б-д- п-ч-т-т-? ------------------------------- У Вас есть что-нибудь почитать? 0
U Va- -estʹ c-t--ni-ud- --------ʹ? U V__ y____ c__________ p_________ U V-s y-s-ʹ c-t---i-u-ʹ p-c-i-a-ʹ- ---------------------------------- U Vas yestʹ chto-nibudʹ pochitatʹ?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? З-ес- м-ж-о-ч-о----удь поест- и п---ть? З____ м____ ч_________ п_____ и п______ З-е-ь м-ж-о ч-о-н-б-д- п-е-т- и п-п-т-? --------------------------------------- Здесь можно что-нибудь поесть и попить? 0
Z---ʹ-m-zh-o----o-nib--ʹ---y--tʹ --popitʹ? Z____ m_____ c__________ p______ i p______ Z-e-ʹ m-z-n- c-t---i-u-ʹ p-y-s-ʹ i p-p-t-? ------------------------------------------ Zdesʹ mozhno chto-nibudʹ poyestʹ i popitʹ?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Р-з-у--те-м--я---о-а---с--, в ---ь ча--в. Р________ м____ п__________ в с___ ч_____ Р-з-у-и-е м-н-, п-ж-л-й-т-, в с-м- ч-с-в- ----------------------------------------- Разбудите меня, пожалуйста, в семь часов. 0
R--b--i-e men--,--o-h--uys-a,-v--em---h---v. R________ m_____ p___________ v s___ c______ R-z-u-i-e m-n-a- p-z-a-u-s-a- v s-m- c-a-o-. -------------------------------------------- Razbudite menya, pozhaluysta, v semʹ chasov.

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!