К-гда-э----п---д п-иб---ет ----рли-?
К____ э___ п____ п________ в Б______
К-г-а э-о- п-е-д п-и-ы-а-т в Б-р-и-?
------------------------------------
Когда этот поезд прибывает в Берлин? 0 Kogd- -tot-po--z-----b-v--e--v--e----?K____ e___ p_____ p_________ v B______K-g-a e-o- p-y-z- p-i-y-a-e- v B-r-i-?--------------------------------------Kogda etot poyezd pribyvayet v Berlin?
С--л-ный вагон-в-к-нце -оезд-.
С_______ в____ в к____ п______
С-а-ь-ы- в-г-н в к-н-е п-е-д-.
------------------------------
Спальный вагон в конце поезда. 0 S-al---y -ag-n-- -ontse--oy---a.S_______ v____ v k_____ p_______S-a-ʹ-y- v-g-n v k-n-s- p-y-z-a---------------------------------Spalʹnyy vagon v kontse poyezda.
А гд- ваго------ора-- – ---о-ов- --езда.
А г__ в______________ – В г_____ п______
А г-е в-г-н-р-с-о-а-? – В г-л-в- п-е-д-.
----------------------------------------
А где вагон-ресторан? – В голове поезда. 0 A-g-e -a--n-r-sto---- - --g---v- p------.A g__ v______________ – V g_____ p_______A g-e v-g-n-r-s-o-a-? – V g-l-v- p-y-z-a------------------------------------------A gde vagon-restoran? – V golove poyezda.
М-ж-- --б--- ---ть-н- ---не- ---к-?
М____ я б___ с____ н_ н_____ п_____
М-ж-о я б-д- с-а-ь н- н-ж-е- п-л-е-
-----------------------------------
Можно я буду спать на нижней полке? 0 M--hn---- budu ----ʹ -a n----ey polke?M_____ y_ b___ s____ n_ n______ p_____M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- n-z-n-y p-l-e---------------------------------------Mozhno ya budu spatʹ na nizhney polke?
М--н-------- -па-- на-с---н-й -о-к-?
М____ я б___ с____ н_ с______ п_____
М-ж-о я б-д- с-а-ь н- с-е-н-й п-л-е-
------------------------------------
Можно я буду спать на средней полке? 0 M----o--a -u-u spa---n- -red--- polk-?M_____ y_ b___ s____ n_ s______ p_____M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- s-e-n-y p-l-e---------------------------------------Mozhno ya budu spatʹ na sredney polke?
Можно - бу-у -па-ь н- верхней--олке?
М____ я б___ с____ н_ в______ п_____
М-ж-о я б-д- с-а-ь н- в-р-н-й п-л-е-
------------------------------------
Можно я буду спать на верхней полке? 0 M-z-n------u-- s----------r--ne- po---?M_____ y_ b___ s____ n_ v_______ p_____M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- v-r-h-e- p-l-e----------------------------------------Mozhno ya budu spatʹ na verkhney polke?
З-ес- м-ж-о-ч-о----удь поест- и п---ть?
З____ м____ ч_________ п_____ и п______
З-е-ь м-ж-о ч-о-н-б-д- п-е-т- и п-п-т-?
---------------------------------------
Здесь можно что-нибудь поесть и попить? 0 Z---ʹ-m-zh-o----o-nib--ʹ---y--tʹ --popitʹ?Z____ m_____ c__________ p______ i p______Z-e-ʹ m-z-n- c-t---i-u-ʹ p-y-s-ʹ i p-p-t-?------------------------------------------Zdesʹ mozhno chto-nibudʹ poyestʹ i popitʹ?
Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule.
Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid.
Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt.
Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada.
Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru.
Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama.
Nii saavad nad palju olulist teavet.
Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad.
Nad õpivad tundma tunnete maailma.
Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles.
Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema.
Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada.
Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata.
Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi.
Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad.
Lapsed saavad seega tagasisidet.
See on imikutele väga tähtis.
Siis nad teavad, et neist saadakse aru.
See kinnitus motiveerib lapsi.
Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist.
Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest.
Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda.
Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita.
Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid.
Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles.
Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad.
Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad.
‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka.
See on 45 miljoni inimese emakeel.
Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides.
Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud.
Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad.
Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel.
Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega.
Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest.
Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt.
Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte.
Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil.
Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu.
Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse.
Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka.
Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!