Vestmik

et Rongis   »   eo En la trajno

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [tridek kvar]

En la trajno

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Ĉ- t-- -sta- l- -r--n- al B-rlin-? Ĉ_ t__ e____ l_ t_____ a_ B_______ Ĉ- t-o e-t-s l- t-a-n- a- B-r-i-o- ---------------------------------- Ĉu tio estas la trajno al Berlino? 0
Millal rong väljub? Kia---a------- -o--et-ro-? K___ l_ t_____ f__________ K-a- l- t-a-n- f-r-e-u-o-? -------------------------- Kiam la trajno forveturos? 0
Millal jõuab rong Berliini? K-a---a-t--j-o--lve--s e- -er--n-? K___ l_ t_____ a______ e_ B_______ K-a- l- t-a-n- a-v-n-s e- B-r-i-o- ---------------------------------- Kiam la trajno alvenos en Berlino? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? P----no-, -- vi-p---e-as p--ter-ron? P________ ĉ_ v_ p_______ p__________ P-r-o-o-, ĉ- v- p-r-e-a- p-e-e-i-o-? ------------------------------------ Pardonon, ĉu vi permesas preteriron? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Mi--r-d---k------es--- mia--i-lo--. M_ k_____ k_ t__ e____ m__ s_______ M- k-e-a- k- t-o e-t-s m-a s-d-o-o- ----------------------------------- Mi kredas ke tio estas mia sidloko. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. M------as -- -i s--as -- --a -idlo--. M_ k_____ k_ v_ s____ e_ m__ s_______ M- k-e-a- k- v- s-d-s e- m-a s-d-o-o- ------------------------------------- Mi kredas ke vi sidas en mia sidloko. 0
Kus on magamisvagun? Ki- es-as-la -or--v--ono? K__ e____ l_ d___________ K-e e-t-s l- d-r-o-a-o-o- ------------------------- Kie estas la dormovagono? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. L- d--mo-a-o-- e-ta--ĉ- l--t-ajn-fi-o. L_ d__________ e____ ĉ_ l_ t__________ L- d-r-o-a-o-o e-t-s ĉ- l- t-a-n-f-n-. -------------------------------------- La dormovagono estas ĉe la trajnofino. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. Ka- k-e--s-a- l- --nĝovago-o- – -e -a fro-t-. K__ k__ e____ l_ m___________ – Ĉ_ l_ f______ K-j k-e e-t-s l- m-n-o-a-o-o- – Ĉ- l- f-o-t-. --------------------------------------------- Kaj kie estas la manĝovagono? – Ĉe la fronto. 0
Kas ma võin all magada? Ĉu----pova- ---m------e? Ĉ_ m_ p____ d____ s_____ Ĉ- m- p-v-s d-r-i s-p-e- ------------------------ Ĉu mi povas dormi supre? 0
Kas ma võin keskel magada? Ĉu mi ---a- d--mi -ezl-ke? Ĉ_ m_ p____ d____ m_______ Ĉ- m- p-v-s d-r-i m-z-o-e- -------------------------- Ĉu mi povas dormi mezloke? 0
Kas ma võin üleval magada? Ĉu-m- -o-----o------l---re? Ĉ_ m_ p____ d____ m________ Ĉ- m- p-v-s d-r-i m-l-u-r-? --------------------------- Ĉu mi povas dormi malsupre? 0
Millal me piirile jõuame? Ki---ni es--s ĉe-l- -a--l-mo? K___ n_ e____ ĉ_ l_ l________ K-a- n- e-t-s ĉ- l- l-n-l-m-? ----------------------------- Kiam ni estos ĉe la landlimo? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Kio- l--ge --ŭ-a- -a-v--ura-- -- ---l-no? K___ l____ d_____ l_ v_______ a_ B_______ K-o- l-n-e d-ŭ-a- l- v-t-r-d- a- B-r-i-o- ----------------------------------------- Kiom longe daŭras la veturado al Berlino? 0
Kas rong hilineb? Ĉu-l- t-ajn-----f-u--a-? Ĉ_ l_ t_____ m__________ Ĉ- l- t-a-n- m-l-r-i-a-? ------------------------ Ĉu la trajno malfruiĝas? 0
Kas teil on midagi lugeda? Ĉ--vi ha--- --- -or le--? Ĉ_ v_ h____ i__ p__ l____ Ĉ- v- h-v-s i-n p-r l-g-? ------------------------- Ĉu vi havas ion por legi? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Ĉ-----eb-a- io-por-ma-ĝi k-j --i---------e? Ĉ_ h_______ i_ p__ m____ k__ t_____ ĉ______ Ĉ- h-v-b-a- i- p-r m-n-i k-j t-i-k- ĉ---i-? ------------------------------------------- Ĉu haveblas io por manĝi kaj trinki ĉi-tie? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Ĉ- ----o--s--eki-min je-la -- --r-? Ĉ_ v_ p____ v___ m__ j_ l_ 7_ h____ Ĉ- v- p-v-s v-k- m-n j- l- 7- h-r-? ----------------------------------- Ĉu vi povus veki min je la 7a horo? 0

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!