Това-л- - -лак-т--- -ер---?
Т___ л_ е в_____ з_ Б______
Т-в- л- е в-а-ъ- з- Б-р-и-?
---------------------------
Това ли е влакът за Берлин? 0 To---l- y- -l-----za --rl--?T___ l_ y_ v_____ z_ B______T-v- l- y- v-a-y- z- B-r-i-?----------------------------Tova li ye vlakyt za Berlin?
Ко-------тиг- --акъ------рл--?
К___ п_______ в_____ в Б______
К-г- п-и-т-г- в-а-ъ- в Б-р-и-?
------------------------------
Кога пристига влакът в Берлин? 0 K-g- ---stig----a--t -----li-?K___ p_______ v_____ v B______K-g- p-i-t-g- v-a-y- v B-r-i-?------------------------------Koga pristiga vlakyt v Berlin?
С---ният ----- е -------н--влак-.
С_______ в____ е в к___ н_ в_____
С-а-н-я- в-г-н е в к-а- н- в-а-а-
---------------------------------
Спалният вагон е в края на влака. 0 Sp--niya- ----- y- v kr-------vl---.S________ v____ y_ v k____ n_ v_____S-a-n-y-t v-g-n y- v k-a-a n- v-a-a-------------------------------------Spalniyat vagon ye v kraya na vlaka.
А---д----в-г----е---р---ът- –-- на-ал--о.
А к___ е в_________________ – В н________
А к-д- е в-г-н-р-с-о-а-т-т- – В н-ч-л-т-.
-----------------------------------------
А къде е вагон-ресторантът? – В началото. 0 A --de -e-v-gon----to-anty-- -----a--a-o--.A k___ y_ v_________________ – V n_________A k-d- y- v-g-n-r-s-o-a-t-t- – V n-c-a-o-o--------------------------------------------A kyde ye vagon-restorantyt? – V nachaloto.
Може -- да спя-д-л-?
М___ л_ д_ с__ д____
М-ж- л- д- с-я д-л-?
--------------------
Може ли да спя долу? 0 M-z---l- da --ya d-l-?M____ l_ d_ s___ d____M-z-e l- d- s-y- d-l-?----------------------Mozhe li da spya dolu?
М--- -и-да -пя---с--д-т-?
М___ л_ д_ с__ в с_______
М-ж- л- д- с-я в с-е-а-а-
-------------------------
Може ли да спя в средата? 0 Mo--e -i d- --ya-v---ed-ta?M____ l_ d_ s___ v s_______M-z-e l- d- s-y- v s-e-a-a----------------------------Mozhe li da spya v sredata?
Вл-кът--м-----за-ъсн-н--?
В_____ и__ л_ з__________
В-а-ъ- и-а л- з-к-с-е-и-?
-------------------------
Влакът има ли закъснение? 0 Vl---t-ima-l--z-----en--?V_____ i__ l_ z__________V-a-y- i-a l- z-k-s-e-i-?-------------------------Vlakyt ima li zakysnenie?
Т-к -ож--л---а -е-к--- --щ- ---яд-н- - --ене?
Т__ м___ л_ д_ с_ к___ н___ з_ я____ и п_____
Т-к м-ж- л- д- с- к-п- н-щ- з- я-е-е и п-е-е-
---------------------------------------------
Тук може ли да се купи нещо за ядене и пиене? 0 Tu- moz-e-li-d--se----- -e-------a----en--i-pie--?T__ m____ l_ d_ s_ k___ n______ z_ y_____ i p_____T-k m-z-e l- d- s- k-p- n-s-c-o z- y-d-n- i p-e-e---------------------------------------------------Tuk mozhe li da se kupi neshcho za yadene i piene?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Kas siin saaks midagi süüa ja juua?
Тук може ли да се купи нещо за ядене и пиене?
Tuk mozhe li da se kupi neshcho za yadene i piene?
Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule.
Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid.
Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt.
Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada.
Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru.
Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama.
Nii saavad nad palju olulist teavet.
Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad.
Nad õpivad tundma tunnete maailma.
Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles.
Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema.
Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada.
Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata.
Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi.
Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad.
Lapsed saavad seega tagasisidet.
See on imikutele väga tähtis.
Siis nad teavad, et neist saadakse aru.
See kinnitus motiveerib lapsi.
Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist.
Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest.
Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda.
Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita.
Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid.
Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles.
Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad.
Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad.
‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka.
See on 45 miljoni inimese emakeel.
Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides.
Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud.
Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad.
Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel.
Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega.
Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest.
Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt.
Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte.
Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil.
Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu.
Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse.
Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka.
Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!