Vestmik

et Rongis   »   da I toget

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [fireogtredive]

I toget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? E----t-t--e--ti----rl--? E_ d__ t____ t__ B______ E- d-t t-g-t t-l B-r-i-? ------------------------ Er det toget til Berlin? 0
Millal rong väljub? Hv-rn-- -år to-et? H______ g__ t_____ H-o-n-r g-r t-g-t- ------------------ Hvornår går toget? 0
Millal jõuab rong Berliini? Hvo--år an---m-r--o--t-t-- -e-l-n? H______ a_______ t____ t__ B______ H-o-n-r a-k-m-e- t-g-t t-l B-r-i-? ---------------------------------- Hvornår ankommer toget til Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? U-d-k--d, -- -e---om-- forb-? U________ m_ j__ k____ f_____ U-d-k-l-, m- j-g k-m-e f-r-i- ----------------------------- Undskyld, må jeg komme forbi? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Jeg-tr-r, det -r m--------. J__ t____ d__ e_ m__ p_____ J-g t-o-, d-t e- m-n p-a-s- --------------------------- Jeg tror, det er min plads. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. Je- tro---du -id-e- -- m-n p-a--. J__ t____ d_ s_____ p_ m__ p_____ J-g t-o-, d- s-d-e- p- m-n p-a-s- --------------------------------- Jeg tror, du sidder på min plads. 0
Kus on magamisvagun? Hv-r-e--s------ne-? H___ e_ s__________ H-o- e- s-v-v-g-e-? ------------------- Hvor er sovevognen? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. So--vo-n-- -r-- de- ---e-s-e -e- af t-get. S_________ e_ i d__ b_______ d__ a_ t_____ S-v-v-g-e- e- i d-n b-g-r-t- d-l a- t-g-t- ------------------------------------------ Sovevognen er i den bagerste del af toget. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. O----o- e- -pis--o-nen?-– I-d-- ----e-te del. O_ h___ e_ s___________ – I d__ f_______ d___ O- h-o- e- s-i-e-o-n-n- – I d-n f-r-e-t- d-l- --------------------------------------------- Og hvor er spisevognen? – I den forreste del. 0
Kas ma võin all magada? Må---g-sov- ned----? M_ j__ s___ n_______ M- j-g s-v- n-d-r-t- -------------------- Må jeg sove nederst? 0
Kas ma võin keskel magada? Må -e- -o-e-i -----n? M_ j__ s___ i m______ M- j-g s-v- i m-d-e-? --------------------- Må jeg sove i midten? 0
Kas ma võin üleval magada? M- j-g --v---v-rs-? M_ j__ s___ ø______ M- j-g s-v- ø-e-s-? ------------------- Må jeg sove øverst? 0
Millal me piirile jõuame? H----år er--------græ-s-n? H______ e_ v_ v__ g_______ H-o-n-r e- v- v-d g-æ-s-n- -------------------------- Hvornår er vi ved grænsen? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? H-----æn-e ---------e---il -e-lin? H___ l____ v____ t____ t__ B______ H-o- l-n-e v-r-r t-r-n t-l B-r-i-? ---------------------------------- Hvor længe varer turen til Berlin? 0
Kas rong hilineb? Er tog-- f-r--nket? E_ t____ f_________ E- t-g-t f-r-i-k-t- ------------------- Er toget forsinket? 0
Kas teil on midagi lugeda? Har -u -------t l----i? H__ d_ n____ a_ l___ i_ H-r d- n-g-t a- l-s- i- ----------------------- Har du noget at læse i? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? K-- man-f- n-get--- sp-s--og dr-kke-h-r? K__ m__ f_ n____ a_ s____ o_ d_____ h___ K-n m-n f- n-g-t a- s-i-e o- d-i-k- h-r- ---------------------------------------- Kan man få noget at spise og drikke her? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Vi- du----- -å-v-n--g -t vække -i- klok-en-7? V__ d_ v___ s_ v_____ a_ v____ m__ k______ 7_ V-l d- v-r- s- v-n-i- a- v-k-e m-g k-o-k-n 7- --------------------------------------------- Vil du være så venlig at vække mig klokken 7? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!