Vestmik

et Minevik 1   »   sq E shkuara 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [tetёdhjetёenjё]

E shkuara 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
kirjutama s-kr--j s______ s-k-u-j ------- shkruaj 0
Ta kirjutas kirja. Ai---k--a--- njё l-t-r. A_ s________ n__ l_____ A- s-k-u-j-i n-ё l-t-r- ----------------------- Ai shkruajti njё letёr. 0
Ja tema kirjutas kaardi. D-e--j- s-----j----j--ka---lin-. D__ a__ s________ n__ k_________ D-e a-o s-k-u-j-i n-ё k-r-o-i-ё- -------------------------------- Dhe ajo shkruajti njё kartolinё. 0
lugema l-x-j l____ l-x-j ----- lexoj 0
Ta luges ajakirja. A- --xoi--j--r-v-s-ё. A_ l____ n__ r_______ A- l-x-i n-ё r-v-s-ё- --------------------- Ai lexoi njё revistё. 0
Ja ta luges raamatut. Dh----o-l-xoi nj---i--r. D__ a__ l____ n__ l_____ D-e a-o l-x-i n-ё l-b-r- ------------------------ Dhe ajo lexoi njё libёr. 0
võtma m-rr m___ m-r- ---- marr 0
Ta võttis sigareti. A- -ori--jё -i---e. A_ m___ n__ c______ A- m-r- n-ё c-g-r-. ------------------- Ai mori njё cigare. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. A---mor- nj----p- --k--la--. A__ m___ n__ c___ ç_________ A-o m-r- n-ё c-p- ç-k-l-a-ё- ---------------------------- Ajo mori njё copё çokollatё. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Ai n-- i-ht--b-s---, p---aj--is-te-bes----. A_ n__ i____ b______ p__ a__ i____ b_______ A- n-k i-h-e b-s-i-, p-r a-o i-h-e b-s-i-e- ------------------------------------------- Ai nuk ishte besnik, por ajo ishte besnike. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ai-is--e --m--l--po--a-o--sh-- e--el--hm-. A_ i____ d______ p__ a__ i____ e z________ A- i-h-e d-m-e-, p-r a-o i-h-e e z-l-s-m-. ------------------------------------------ Ai ishte dembel, por ajo ishte e zellshme. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. A- i-h-e-------ёr- ----aj----ht- e----u-. A_ i____ i v______ p__ a__ i____ e p_____ A- i-h-e i v-r-ё-, p-r a-o i-h-e e p-s-r- ----------------------------------------- Ai ishte i varfёr, por ajo ishte e pasur. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. A----ki--------ё--p-r-b-r-he. A_ s_______ l____ p__ b______ A- s-k-s-t- l-k-, p-r b-r-h-. ----------------------------- Ai s’kishte lekё, por borxhe. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ai -’-ish-e---t- por-vetё--ter--l--. A_ s_______ f___ p__ v____ t________ A- s-k-s-t- f-t- p-r v-t-m t-r-l-ё-. ------------------------------------ Ai s’kishte fat, por vetёm tersllёk. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ai-s-k--ht--s--s-s, -or-d-shti-. A_ s_______ s______ p__ d_______ A- s-k-s-t- s-k-e-, p-r d-s-t-m- -------------------------------- Ai s’kishte sukses, por dёshtim. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. A- -u- i---e-- kёna-u----or-- -ak-n-qur. A_ n__ i____ i k_______ p__ i p_________ A- n-k i-h-e i k-n-q-r- p-r i p-k-n-q-r- ---------------------------------------- Ai nuk ishte i kёnaqur, por i pakёnaqur. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. A- -uk -s--- i l--tu----o--i -rishtuar. A_ n__ i____ i l______ p__ i t_________ A- n-k i-h-e i l-m-u-, p-r i t-i-h-u-r- --------------------------------------- Ai nuk ishte i lumtur, por i trishtuar. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ai-n-k -s-t--s-mpa-ik, ----i-h-- -n-ipat--. A_ n__ i____ s________ p__ i____ a_________ A- n-k i-h-e s-m-a-i-, p-r i-h-e a-t-p-t-k- ------------------------------------------- Ai nuk ishte simpatik, por ishte antipatik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...