Vestmik

et Töö   »   sq Punoj

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [pesёdhjetёepesё]

Punoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Çf--ё -r-f----ni ----? Ç____ p_________ k____ Ç-a-ё p-o-e-i-n- k-n-? ---------------------- Çfarё profesioni keni? 0
Mu mees on arst. Bu--i im--sh-- mj-k. B____ i_ ё____ m____ B-r-i i- ё-h-ё m-e-. -------------------- Burri im ёshtё mjek. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. U-ё-p-no- g---m- -i-- -i i--e-m---e. U__ p____ g_____ d___ s_ i__________ U-ё p-n-j g-y-m- d-t- s- i-f-r-i-r-. ------------------------------------ Unё punoj gjysmё dite si infermiere. 0
Varsti saame me pensionit. S- ---ej-- do-tё --r--m----s--n-n. S_ s______ d_ t_ m_____ p_________ S- s-p-j-i d- t- m-r-i- p-n-i-n-n- ---------------------------------- Sё shpejti do tё marrim pensionin. 0
Kuid maksud on kõrged. Po-------t---nё-t- -a-t-. P__ t_____ j___ t_ l_____ P-r t-k-a- j-n- t- l-r-a- ------------------------- Por taksat janё tё larta. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. S--u---i-shё-det---r -sh-ё ----rtё. S_______ s__________ ё____ i l_____ S-g-r-m- s-ё-d-t-s-r ё-h-ё i l-r-ё- ----------------------------------- Sigurimi shёndetёsor ёshtё i lartё. 0
Kelleks sa saada tahad? Çf-r---o-t--bёh-sh? Ç____ d_ t_ b______ Ç-a-ё d- t- b-h-s-? ------------------- Çfarё do tё bёhesh? 0
Ma tahan inseneriks saada. Du- -ё--ёhem i-x-inier. D__ t_ b____ i_________ D-a t- b-h-m i-x-i-i-r- ----------------------- Dua tё bёhem inxhinier. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Dua-tё---u-i-- n- ---vers----. D__ t_ s______ n_ u___________ D-a t- s-u-i-j n- u-i-e-s-t-t- ------------------------------ Dua tё studioj nё universitet. 0
Ma olen praktikant. Ja- p-a-------. J__ p__________ J-m p-a-t-k-n-. --------------- Jam praktikant. 0
Ma ei teeni palju. N-k-fi--j-s-u-ё. N__ f____ s_____ N-k f-t-j s-u-ё- ---------------- Nuk fitoj shumё. 0
Ma teen praktikat välismaal. Po--ё- n------kti-ё-ja-h-ё -htet-t. P_ b__ n__ p_______ j_____ s_______ P- b-j n-ё p-a-t-k- j-s-t- s-t-t-t- ----------------------------------- Po bёj njё praktikё jashtё shtetit. 0
See on minu ülemus. K----htё-shefi --. K_ ё____ s____ i__ K- ё-h-ё s-e-i i-. ------------------ Ky ёshtё shefi im. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Kam----e-ё -- -i--. K__ k_____ t_ m____ K-m k-l-g- t- m-r-. ------------------- Kam kolegё tё mirё. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. D-e--ve sh--j-ё-g-i--m--ё -- -e-cё. D______ s______ g________ n_ m_____ D-e-a-e s-k-j-ё g-i-h-o-ё n- m-n-ё- ----------------------------------- Drekave shkojmё gjithmonё nё mencё. 0
Ma otsin töökohta. Po kёrkoj -j--v-nd p---. P_ k_____ n__ v___ p____ P- k-r-o- n-ё v-n- p-n-. ------------------------ Po kёrkoj njё vend pune. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Q--p--- n----i----am ---p--ё. Q_ p___ n__ v___ j__ p_ p____ Q- p-e- n-ё v-t- j-m p- p-n-. ----------------------------- Qё prej njё viti jam pa punё. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. N----t--v-n- k- --u---tё---pu-ё. N_ k___ v___ k_ s____ t_ p______ N- k-t- v-n- k- s-u-ё t- p-p-n-. -------------------------------- Nё kёtё vend ka shumё tё papunё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?