Vestmik

et Rongis   »   nn På toget

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [trettifire]

På toget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Er---tte toget ti--Be----? E_ d____ t____ t__ B______ E- d-t-e t-g-t t-l B-r-i-? -------------------------- Er dette toget til Berlin? 0
Millal rong väljub? Nå- -år-tog-t? N__ g__ t_____ N-r g-r t-g-t- -------------- Når går toget? 0
Millal jõuab rong Berliini? Når---em -o-et-ti- --rlin? N__ k___ t____ t__ B______ N-r k-e- t-g-t t-l B-r-i-? -------------------------- Når kjem toget til Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? K---eg ---k--e for-i---r------il-? K__ e_ f_ k___ f_____ e_ d_ s_____ K-n e- f- k-m- f-r-i- e- d- s-i-l- ---------------------------------- Kan eg få kome forbi, er du snill? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Eg---u---e--e--- p-assen m-n. E_ t___ d____ e_ p______ m___ E- t-u- d-t-e e- p-a-s-n m-n- ----------------------------- Eg trur dette er plassen min. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. E- --ur -u s-t--å--las-en ---. E_ t___ d_ s__ p_ p______ m___ E- t-u- d- s-t p- p-a-s-n m-n- ------------------------------ Eg trur du sit på plassen min. 0
Kus on magamisvagun? K-r-er--ov--o--a? K__ e_ s_________ K-r e- s-v-v-g-a- ----------------- Kor er sovevogna? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Sov-v--na-er-----r-t---to-et. S________ e_ b______ i t_____ S-v-v-g-a e- b-k-r-t i t-g-t- ----------------------------- Sovevogna er bakerst i toget. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. O- kvar-e---a-v-g-a- --He-l---re--t. O_ k___ e_ m________ – H____ f______ O- k-a- e- m-t-o-n-? – H-i-t f-e-s-. ------------------------------------ Og kvar er matvogna? – Heilt fremst. 0
Kas ma võin all magada? Kan-eg -- so-e ---e? K__ e_ f_ s___ n____ K-n e- f- s-v- n-d-? -------------------- Kan eg få sove nede? 0
Kas ma võin keskel magada? Kan e--------- i m-d--n? K__ e_ f_ s___ i m______ K-n e- f- s-v- i m-d-e-? ------------------------ Kan eg få sove i midten? 0
Kas ma võin üleval magada? K----g-f--sove -v--? K__ e_ f_ s___ ø____ K-n e- f- s-v- ø-s-? -------------------- Kan eg få sove øvst? 0
Millal me piirile jõuame? N----- ----r---e--e- gr-ns-? N__ e_ v_ f_____ v__ g______ N-r e- v- f-a-m- v-d g-e-s-? ---------------------------- Når er vi framme ved grensa? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Kor-le-----ek----e- -il -----n? K__ l____ t__ t____ t__ B______ K-r l-n-e t-k t-r-n t-l B-r-i-? ------------------------------- Kor lenge tek turen til Berlin? 0
Kas rong hilineb? Er to-et ----i-k-? E_ t____ f________ E- t-g-t f-r-i-k-? ------------------ Er toget forsinka? 0
Kas teil on midagi lugeda? H-r -- no-- å -ese? H__ d_ n___ å l____ H-r d- n-k- å l-s-? ------------------- Har du noko å lese? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? G----e- a- --f--no---å---e-o--d-ik---h-r? G__ d__ a_ å f_ n___ å e__ o_ d_____ h___ G-r d-t a- å f- n-k- å e-e o- d-i-k- h-r- ----------------------------------------- Går det an å få noko å ete og drikke her? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? K----- --re-s--l---- v-kkj----g k-ok-a--ju? K__ d_ v___ s____ o_ v_____ m__ k_____ s___ K-n d- v-r- s-i-l o- v-k-j- m-g k-o-k- s-u- ------------------------------------------- Kan du vere snill og vekkje meg klokka sju? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!