Vestmik

et Rongis   »   nl In de trein

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [vierendertig]

In de trein

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Is-d-t de-tr--- --ar-Berli--? I_ d__ d_ t____ n___ B_______ I- d-t d- t-e-n n-a- B-r-i-n- ----------------------------- Is dat de trein naar Berlijn? 0
Millal rong väljub? W--nee- -e--r-kt -e-t----? W______ v_______ d_ t_____ W-n-e-r v-r-r-k- d- t-e-n- -------------------------- Wanneer vertrekt de trein? 0
Millal jõuab rong Berliini? Wa-nee--k--- d- ----n-i--B-rl-jn----? W______ k___ d_ t____ i_ B______ a___ W-n-e-r k-m- d- t-e-n i- B-r-i-n a-n- ------------------------------------- Wanneer komt de trein in Berlijn aan? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Pard-n, m-g-i----------? P______ m__ i_ e_ l_____ P-r-o-, m-g i- e- l-n-s- ------------------------ Pardon, mag ik er langs? 0
Ma arvan, et see on minu koht. I- d--k dat-d-t mij------t----. I_ d___ d__ d__ m___ p_____ i__ I- d-n- d-t d-t m-j- p-a-t- i-. ------------------------------- Ik denk dat dat mijn plaats is. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. I- ----of d-- u o----jn-pl-at--z-t. I_ g_____ d__ u o_ m___ p_____ z___ I- g-l-o- d-t u o- m-j- p-a-t- z-t- ----------------------------------- Ik geloof dat u op mijn plaats zit. 0
Kus on magamisvagun? Wa----s -e-s---pw-ge-? W___ i_ d_ s__________ W-a- i- d- s-a-p-a-e-? ---------------------- Waar is de slaapwagen? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. D- ----p--g-n i--aa--he---i-----n -e tr--n. D_ s_________ i_ a__ h__ e___ v__ d_ t_____ D- s-a-p-a-e- i- a-n h-t e-n- v-n d- t-e-n- ------------------------------------------- De slaapwagen is aan het eind van de trein. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. E- ---r -- d- r-sta----iew-g--?----an --t--e---. E_ w___ i_ d_ r________________ – A__ h__ b_____ E- w-a- i- d- r-s-a-r-t-e-a-e-? – A-n h-t b-g-n- ------------------------------------------------ En waar is de restauratiewagen? – Aan het begin. 0
Kas ma võin all magada? Ma- ik-be-e--n s-ape-? M__ i_ b______ s______ M-g i- b-n-d-n s-a-e-? ---------------------- Mag ik beneden slapen? 0
Kas ma võin keskel magada? Mag--k-i--het-mi-d---sla-en? M__ i_ i_ h__ m_____ s______ M-g i- i- h-t m-d-e- s-a-e-? ---------------------------- Mag ik in het midden slapen? 0
Kas ma võin üleval magada? M----- --ven--l---n? M__ i_ b____ s______ M-g i- b-v-n s-a-e-? -------------------- Mag ik boven slapen? 0
Millal me piirile jõuame? W-nneer-z--n-we---j--- g---s? W______ z___ w_ b__ d_ g_____ W-n-e-r z-j- w- b-j d- g-e-s- ----------------------------- Wanneer zijn we bij de grens? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? H-- la-- duu-t d--r--s -a-r-B----j-? H__ l___ d____ d_ r___ n___ B_______ H-e l-n- d-u-t d- r-i- n-a- B-r-i-n- ------------------------------------ Hoe lang duurt de reis naar Berlijn? 0
Kas rong hilineb? H--f--de--rein-v-rtr--in-? H____ d_ t____ v__________ H-e-t d- t-e-n v-r-r-g-n-? -------------------------- Heeft de trein vertraging? 0
Kas teil on midagi lugeda? H-eft u---t--te --ze-? H____ u i___ t_ l_____ H-e-t u i-t- t- l-z-n- ---------------------- Heeft u iets te lezen? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? K-- -- hi---iets-te ete- en-t- dr----n --ij-en? K__ j_ h___ i___ t_ e___ e_ t_ d______ k_______ K-n j- h-e- i-t- t- e-e- e- t- d-i-k-n k-i-g-n- ----------------------------------------------- Kun je hier iets te eten en te drinken krijgen? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Kun- u -i- -m 7-00 u---w-k--n? K___ u m__ o_ 7___ u__ w______ K-n- u m-j o- 7-0- u-r w-k-e-? ------------------------------ Kunt u mij om 7.00 uur wekken? 0

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!