Vestmik

et Rongis   »   lt Traukinyje

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [trisdešimt keturi]

Traukinyje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? A---ai tr-u-inys-- ----yn-? A_ t__ t________ į B_______ A- t-i t-a-k-n-s į B-r-y-ą- --------------------------- Ar tai traukinys į Berlyną? 0
Millal rong väljub? Kad---r-uk---s i-v-ks--? K___ t________ i________ K-d- t-a-k-n-s i-v-k-t-? ------------------------ Kada traukinys išvyksta? 0
Millal jõuab rong Berliini? Ka---trau-in-----vy--t--į -er---ą? K___ t________ a_______ į B_______ K-d- t-a-k-n-s a-v-k-t- į B-r-y-ą- ---------------------------------- Kada traukinys atvyksta į Berlyną? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? At-ipr-šau--a--g-l-- -r--iti? A__________ a_ g____ p_______ A-s-p-a-a-, a- g-l-u p-a-i-i- ----------------------------- Atsiprašau, ar galiu praeiti? 0
Ma arvan, et see on minu koht. (Aš)--anau, -ad-t-i m-n--vie--. (___ m_____ k__ t__ m___ v_____ (-š- m-n-u- k-d t-i m-n- v-e-a- ------------------------------- (Aš) manau, kad tai mano vieta. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. (Aš-----au, k---(-ūs---ėd-t-----o v--toj-. (___ m_____ k__ (____ s_____ m___ v_______ (-š- m-n-u- k-d (-ū-) s-d-t- m-n- v-e-o-e- ------------------------------------------ (Aš) manau, kad (jūs) sėdite mano vietoje. 0
Kus on magamisvagun? Ku- yr--mie-a--si--v--o-as? K__ y__ m_________ v_______ K-r y-a m-e-a-a-i- v-g-n-s- --------------------------- Kur yra miegamasis vagonas? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Mi---m-si- vag-na---ra --au-ini- ----. M_________ v______ y__ t________ g____ M-e-a-a-i- v-g-n-s y-a t-a-k-n-o g-l-. -------------------------------------- Miegamasis vagonas yra traukinio gale. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. O k-r-yra----o----re-t---n----- --------. O k__ y__ v__________________ — P________ O k-r y-a v-g-n-s-r-s-o-a-a-? — P-i-k-j-. ----------------------------------------- O kur yra vagonas-restoranas? — Priekyje. 0
Kas ma võin all magada? Ar --l-u-miego----p-čio-e? A_ g____ m______ a________ A- g-l-u m-e-o-i a-a-i-j-? -------------------------- Ar galiu miegoti apačioje? 0
Kas ma võin keskel magada? A- --l------go---v-d-r---? A_ g____ m______ v________ A- g-l-u m-e-o-i v-d-r-j-? -------------------------- Ar galiu miegoti viduryje? 0
Kas ma võin üleval magada? A------u mie-ot- vir--je? A_ g____ m______ v_______ A- g-l-u m-e-o-i v-r-u-e- ------------------------- Ar galiu miegoti viršuje? 0
Millal me piirile jõuame? K--a b-sim--pri- s-e---? K___ b_____ p___ s______ K-d- b-s-m- p-i- s-e-o-? ------------------------ Kada būsime prie sienos? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Kie--t--nka k-lio---- -er--ną? K___ t_____ k______ į B_______ K-e- t-u-k- k-l-o-ė į B-r-y-ą- ------------------------------ Kiek trunka kelionė į Berlyną? 0
Kas rong hilineb? Ar -ra-----s vė-u---? A_ t________ v_______ A- t-a-k-n-s v-l-o-a- --------------------- Ar traukinys vėluoja? 0
Kas teil on midagi lugeda? A--tur----k- ---s pa--ai--t-? A_ t_____ k_ n___ p__________ A- t-r-t- k- n-r- p-s-a-t-t-? ----------------------------- Ar turite ką nors paskaityti? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Ar-či- -a---a --u-- ---n-rs (-a---al-yt--ir -ats-)-g---i? A_ č__ g_____ g____ k_ n___ (___ v______ i_ (_____ g_____ A- č-a g-l-m- g-u-i k- n-r- (-a- v-l-y-i i- (-t-i- g-r-i- --------------------------------------------------------- Ar čia galima gauti ko nors (pa) valgyti ir (atsi) gerti? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? A- galit---a-e p--adi-t- 7 (s-p-intą) v-la-dą? A_ g_____ m___ p________ 7 (_________ v_______ A- g-l-t- m-n- p-ž-d-n-i 7 (-e-t-n-ą- v-l-n-ą- ---------------------------------------------- Ar galite mane pažadinti 7 (septintą) valandą? 0

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!