Vestmik
Riigid ja keeled » Krajiny a jazyky
-
ET
eesti
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- ET eesti
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
SK
slovaki
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
5 [viis]
Riigid ja keeled
5 [päť]
Valige, kuidas soovite tõlget näha:
Keeled ja murded
Maailmas on 6000-7000 erinevat keelt. Murrete hulk on muidugi veel suurem. Kuid mis vahe on murdel ja keelel? Murretel on selgelt eristatav kohalik kõla. Murre on kohalik keelevariant. See tähendab, et keele vorm on kitsama haardega. Reeglina on murded vaid suulised, mitte kirjalikud. Neil on oma keelesüsteem. Ja nad järgivad oma reegleid. Teoreetiliselt võib igal keelel olla mitu murret. Kõik murded kuuluvad riigi maetliku keele alla. Üldkeelt mõistavad kõik riigi elanikud. Isegi erinevate murrete kõnelejad saavad üldkeele abil üksteisega suhelda. Pea kõik murded on oma tähtsust kaotamas. Linnades räägitakse murdeid väga harva. Üldkeelt räägitakse tavaliselt ka tööjuures. Sellepärast arvatakse tihti, et murde kõnelejad on lihtsad ja harimatud inimesed. Samas leidub neid kõigil ühiskonna klassides. Seega pole murretes kõnelejad vähem intelligentsed kui teised. Hoopis vastupidi! Murrete rääkijatel on palju eeliseid. Näiteks võib tuua keelekursused. Murde rääkija teab, et keelel on erinevad keelevormid. Ja nad õpivad kiiresti erinevaid keelestiile vahetama. Seega suudavad murrete rääkijad keeles paremini varieeruda. Nad tajuvad hästi, milline keelestiil sobib mingis olukorras. See on isegi teaduslikult tõestatud. Seega: kasutage julgelt murdeid - see on seda väärt!
Kas sa teadsid?
Bulgaaria keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. Bulgaaria keelt räägib umbes kümme miljonit inimest. Suurem osa neist elab loomulikult Bulgaarias. Ent bulgaaria keelt räägitakse ka teistes riikides. Sinna kuuluvad näiteks Ukraina ja Moldova. Bulgaaria keel on üks vanimatest dokumenteeritud slaavi keeltest. Ja tal on näidata väga palju eripärasid. Silmatorkav on näiteks sarnasus albaania ja rumeenia keeltega. Need kaks keelt ei ole kumbki slaavi keeled. Sellele vaatamata on neil palju paralleele. Seetõttu nimetatakse kõiki neid keeli ka balkani keelteks. Neil on palju ühist, kuigi nad teineteisega suguluses ei ole. Bulgaaria keele tegusõnadel võib olla eriti palju erinevaid vorme. Samuti puudb bulgaaria keeles infinitiiv. Kes seda huvitavat keelt õppida tahab, avastab juba varsti palju uut!
Bulgaaria keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. Bulgaaria keelt räägib umbes kümme miljonit inimest. Suurem osa neist elab loomulikult Bulgaarias. Ent bulgaaria keelt räägitakse ka teistes riikides. Sinna kuuluvad näiteks Ukraina ja Moldova. Bulgaaria keel on üks vanimatest dokumenteeritud slaavi keeltest. Ja tal on näidata väga palju eripärasid. Silmatorkav on näiteks sarnasus albaania ja rumeenia keeltega. Need kaks keelt ei ole kumbki slaavi keeled. Sellele vaatamata on neil palju paralleele. Seetõttu nimetatakse kõiki neid keeli ka balkani keelteks. Neil on palju ühist, kuigi nad teineteisega suguluses ei ole. Bulgaaria keele tegusõnadel võib olla eriti palju erinevaid vorme. Samuti puudb bulgaaria keeles infinitiiv. Kes seda huvitavat keelt õppida tahab, avastab juba varsti palju uut!