Vestmik

et Koolis   »   sk V škole

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [štyri]

V škole

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Kus me oleme? K-- -m-? K__ s___ K-e s-e- -------- Kde sme? 0
Me oleme koolis. S---v--k--e. S__ v š_____ S-e v š-o-e- ------------ Sme v škole. 0
Meil käib tund. M-me -yu-o-a--e. M___ v__________ M-m- v-u-o-a-i-. ---------------- Máme vyučovanie. 0
Need on õpilased. T- ---žiaci. T_ s_ ž_____ T- s- ž-a-i- ------------ To sú žiaci. 0
See on õpetaja. T- j- -čite---. T_ j_ u________ T- j- u-i-e-k-. --------------- To je učiteľka. 0
See on klass. T---e -ri---. T_ j_ t______ T- j- t-i-d-. ------------- To je trieda. 0
Mida me teeme? Čo r---m-? Č_ r______ Č- r-b-m-? ---------- Čo robíme? 0
Me õpime. U-í---s-. U____ s__ U-í-e s-. --------- Učíme sa. 0
Me õpime keelt. Uč-m- sa -----. U____ s_ j_____ U-í-e s- j-z-k- --------------- Učíme sa jazyk. 0
Ma õpin inglise keelt. U--m--a a----č-i--. U___ s_ a__________ U-í- s- a-g-i-t-n-. ------------------- Učím sa angličtinu. 0
Sa õpid hispaania keelt. Uč---sa--------č---. U___ s_ š___________ U-í- s- š-a-i-l-i-u- -------------------- Učíš sa španielčinu. 0
Ta õpib saksa keelt. Učí-sa nemč-nu. U__ s_ n_______ U-í s- n-m-i-u- --------------- Učí sa nemčinu. 0
Me õpime prantsuse keelt. Uč-m- s---ranc-zšti-u. U____ s_ f____________ U-í-e s- f-a-c-z-t-n-. ---------------------- Učíme sa francúzštinu. 0
Te õpite itaalia keelt. Učíte----talia-či--. U____ s_ t__________ U-í-e s- t-l-a-č-n-. -------------------- Učíte sa taliančinu. 0
Nad õpivad vene keelt. Uči- sa--uš--nu. U___ s_ r_______ U-i- s- r-š-i-u- ---------------- Učia sa ruštinu. 0
Keeli õppida on huvitav. Uč-- sa-j----- -e zaujím---. U___ s_ j_____ j_ z_________ U-i- s- j-z-k- j- z-u-í-a-é- ---------------------------- Učiť sa jazyky je zaujímavé. 0
Me tahame inimesi mõista. C--eme -o----eť-ľ-ďom. C_____ r_______ ľ_____ C-c-m- r-z-m-e- ľ-ď-m- ---------------------- Chceme rozumieť ľuďom. 0
Me tahame inimestega rääkida. C-ce-- sa-ro---á--- --ľ--mi. C_____ s_ r________ s ľ_____ C-c-m- s- r-z-r-v-ť s ľ-ď-i- ---------------------------- Chceme sa rozprávať s ľuďmi. 0

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.