Vestmik

et Riigid ja keeled   »   no Land og språk

5 [viis]

Riigid ja keeled

Riigid ja keeled

5 [fem]

Land og språk

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
John on Londonist. J--n e- f-- L-nd--. John er fra London. J-h- e- f-a L-n-o-. ------------------- John er fra London. 0
London asub Suurbritannias. Lond-n ---g-r i -to----t-nnia. London ligger i Storbritannia. L-n-o- l-g-e- i S-o-b-i-a-n-a- ------------------------------ London ligger i Storbritannia. 0
Ta räägib inglise keelt. Ha- -nak----e-gel-k. Han snakker engelsk. H-n s-a-k-r e-g-l-k- -------------------- Han snakker engelsk. 0
Maria on Madridist. M--ia ----er--r-------d. Maria kommer fra Madrid. M-r-a k-m-e- f-a M-d-i-. ------------------------ Maria kommer fra Madrid. 0
Madrid asub Hispaanias. M----- ligger-----an--. Madrid ligger i Spania. M-d-i- l-g-e- i S-a-i-. ----------------------- Madrid ligger i Spania. 0
Ta räägib hispaania keelt. H---s-----r--p---k. Hun snakker spansk. H-n s-a-k-r s-a-s-. ------------------- Hun snakker spansk. 0
Peter ja Martha on Berliinist. P--er--g-Ma-th- k-mmer fr- -----n. Peter og Martha kommer fra Berlin. P-t-r o- M-r-h- k-m-e- f-a B-r-i-. ---------------------------------- Peter og Martha kommer fra Berlin. 0
Berliin asub Saksamaal. Be---- -i-ge- ---ys-l---. Berlin ligger i Tyskland. B-r-i- l-g-e- i T-s-l-n-. ------------------------- Berlin ligger i Tyskland. 0
Kas te räägite mõlemad saksa keelt? S--k-er de-e-tysk-b-gge-to? Snakker dere tysk begge to? S-a-k-r d-r- t-s- b-g-e t-? --------------------------- Snakker dere tysk begge to? 0
London on pealinn. L---on-er en ho----tad. London er en hovedstad. L-n-o- e- e- h-v-d-t-d- ----------------------- London er en hovedstad. 0
Madrid ja Berliin on samuti pealinnad. M--rid-og B-rlin-e--og----ove--t-der. Madrid og Berlin er også hovedsteder. M-d-i- o- B-r-i- e- o-s- h-v-d-t-d-r- ------------------------------------- Madrid og Berlin er også hovedsteder. 0
Pealinnad on suured ja valjud. Hov-dst----e-er ----- o- bråk---. Hovedstedene er store og bråkete. H-v-d-t-d-n- e- s-o-e o- b-å-e-e- --------------------------------- Hovedstedene er store og bråkete. 0
Prantsusmaa asub Euroopas. Fr-n-r--- -i--er ---urop-. Frankrike ligger i Europa. F-a-k-i-e l-g-e- i E-r-p-. -------------------------- Frankrike ligger i Europa. 0
Egiptus asub Aafrikas. E--pt li-ger-i-Afr--a. Egypt ligger i Afrika. E-y-t l-g-e- i A-r-k-. ---------------------- Egypt ligger i Afrika. 0
Jaapan asub Aasias. J---n-l---e--i-A-i-. Japan ligger i Asia. J-p-n l-g-e- i A-i-. -------------------- Japan ligger i Asia. 0
Kanada asub Põhja-Ameerikas. Kanada-----e- i-N--d-A--r-ka. Kanada ligger i Nord-Amerika. K-n-d- l-g-e- i N-r---m-r-k-. ----------------------------- Kanada ligger i Nord-Amerika. 0
Panama asub Kesk-Ameerikas. Pan----l---er-i --------m---k-. Panama ligger i Mellom-Amerika. P-n-m- l-g-e- i M-l-o---m-r-k-. ------------------------------- Panama ligger i Mellom-Amerika. 0
Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas. B-asi- -i-g-- i Sø--Am---ka. Brasil ligger i Sør-Amerika. B-a-i- l-g-e- i S-r-A-e-i-a- ---------------------------- Brasil ligger i Sør-Amerika. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeled ja murded

Maailmas on 6000-7000 erinevat keelt. Murrete hulk on muidugi veel suurem. Kuid mis vahe on murdel ja keelel? Murretel on selgelt eristatav kohalik kõla. Murre on kohalik keelevariant. See tähendab, et keele vorm on kitsama haardega. Reeglina on murded vaid suulised, mitte kirjalikud. Neil on oma keelesüsteem. Ja nad järgivad oma reegleid. Teoreetiliselt võib igal keelel olla mitu murret. Kõik murded kuuluvad riigi maetliku keele alla. Üldkeelt mõistavad kõik riigi elanikud. Isegi erinevate murrete kõnelejad saavad üldkeele abil üksteisega suhelda. Pea kõik murded on oma tähtsust kaotamas. Linnades räägitakse murdeid väga harva. Üldkeelt räägitakse tavaliselt ka tööjuures. Sellepärast arvatakse tihti, et murde kõnelejad on lihtsad ja harimatud inimesed. Samas leidub neid kõigil ühiskonna klassides. Seega pole murretes kõnelejad vähem intelligentsed kui teised. Hoopis vastupidi! Murrete rääkijatel on palju eeliseid. Näiteks võib tuua keelekursused. Murde rääkija teab, et keelel on erinevad keelevormid. Ja nad õpivad kiiresti erinevaid keelestiile vahetama. Seega suudavad murrete rääkijad keeles paremini varieeruda. Nad tajuvad hästi, milline keelestiil sobib mingis olukorras. See on isegi teaduslikult tõestatud. Seega: kasutage julgelt murdeid - see on seda väärt!
Kas sa teadsid?
Bulgaaria keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. Bulgaaria keelt räägib umbes kümme miljonit inimest. Suurem osa neist elab loomulikult Bulgaarias. Ent bulgaaria keelt räägitakse ka teistes riikides. Sinna kuuluvad näiteks Ukraina ja Moldova. Bulgaaria keel on üks vanimatest dokumenteeritud slaavi keeltest. Ja tal on näidata väga palju eripärasid. Silmatorkav on näiteks sarnasus albaania ja rumeenia keeltega. Need kaks keelt ei ole kumbki slaavi keeled. Sellele vaatamata on neil palju paralleele. Seetõttu nimetatakse kõiki neid keeli ka balkani keelteks. Neil on palju ühist, kuigi nad teineteisega suguluses ei ole. Bulgaaria keele tegusõnadel võib olla eriti palju erinevaid vorme. Samuti puudb bulgaaria keeles infinitiiv. Kes seda huvitavat keelt õppida tahab, avastab juba varsti palju uut!