Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   sk niečo zdôvodniť 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedemdesiatsedem]

niečo zdôvodniť 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? P-e-- n--e-e t--tu? P____ n_____ t_____ P-e-o n-j-t- t-r-u- ------------------- Prečo nejete tortu? 0
Ma pean alla võtma. Mu-ím---hud-úť. M____ s________ M-s-m s-h-d-ú-. --------------- Musím schudnúť. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Nej-m-j----r-t-že--u--- s-hudnú-. N____ j__ p______ m____ s________ N-j-m j-, p-e-o-e m-s-m s-h-d-ú-. --------------------------------- Nejem ju, pretože musím schudnúť. 0
Miks te õlut ei joo? Pr-č- --p--ete -i--? P____ n_______ p____ P-e-o n-p-j-t- p-v-? -------------------- Prečo nepijete pivo? 0
Ma pean veel sõitma. Mu-í---š-- -of--ovať. M____ e___ š_________ M-s-m e-t- š-f-r-v-ť- --------------------- Musím ešte šoférovať. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N-p-jem h-- ---t--- -u--m--št- š-férov-ť. N______ h__ p______ m____ e___ š_________ N-p-j-m h-, p-e-o-e m-s-m e-t- š-f-r-v-ť- ----------------------------------------- Nepijem ho, pretože musím ešte šoférovať. 0
Miks sa kohvi ei joo? P--č---epiješ --v-? P____ n______ k____ P-e-o n-p-j-š k-v-? ------------------- Prečo nepiješ kávu? 0
See on külm. J- --u-ená. J_ s_______ J- s-u-e-á- ----------- Je studená. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ne--jem-ju,--re-o---j- stud--á. N______ j__ p______ j_ s_______ N-p-j-m j-, p-e-o-e j- s-u-e-á- ------------------------------- Nepijem ju, pretože je studená. 0
Miks sa teed ei joo? Pr--o-ne-i--š-ten-č--? P____ n______ t__ č___ P-e-o n-p-j-š t-n č-j- ---------------------- Prečo nepiješ ten čaj? 0
Mul ei ole suhkrut. Ne-á--cuko-. N____ c_____ N-m-m c-k-r- ------------ Nemám cukor. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Nep-je- ho- p--to-- ---á- --k--. N______ h__ p______ n____ c_____ N-p-j-m h-, p-e-o-e n-m-m c-k-r- -------------------------------- Nepijem ho, pretože nemám cukor. 0
Miks te suppi ei söö? Preč- --jet---ú po--e---? P____ n_____ t_ p________ P-e-o n-j-t- t- p-l-e-k-? ------------------------- Prečo nejete tú polievku? 0
Ma ei tellinud seda. N--bjed-al so- -u. N_________ s__ j__ N-o-j-d-a- s-m j-. ------------------ Neobjednal som ju. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N--em --, p-e-----s----- n-o-jed--l. N____ j__ p______ s__ j_ n__________ N-j-m j-, p-e-o-e s-m j- n-o-j-d-a-. ------------------------------------ Nejem ju, pretože som ju neobjednal. 0
Miks te liha ei söö? Prečo-nej-te -- -ä-o? P____ n_____ t_ m____ P-e-o n-j-t- t- m-s-? --------------------- Prečo nejete to mäso? 0
Ma olen taimetoitlane. So- ve-e-ar-á-. S__ v__________ S-m v-g-t-r-á-. --------------- Som vegetarián. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N-jem---, -r-t--e -----e-e--r---. N____ h__ p______ s__ v__________ N-j-m h-, p-e-o-e s-m v-g-t-r-á-. --------------------------------- Nejem ho, pretože som vegetarián. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...