Vestmik

et midagi tohtima   »   sk niečo smieť / môcť

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [sedemdesiattri]

niečo smieť / môcť

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? S--e- -ž-š-fér--a- a-t-? S____ u_ š________ a____ S-i-š u- š-f-r-v-ť a-t-? ------------------------ Smieš už šoférovať auto? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Smi-š -ž p----lk--ol? S____ u_ p__ a_______ S-i-š u- p-ť a-k-h-l- --------------------- Smieš už piť alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Smi-š už ís--s----o zah-an-č-a? S____ u_ í__ s__ d_ z__________ S-i-š u- í-ť s-m d- z-h-a-i-i-? ------------------------------- Smieš už ísť sám do zahraničia? 0
tohtima s-ieť, -ôcť s_____ m___ s-i-ť- m-c- ----------- smieť, môcť 0
Tohime me siin suitsetada? M-ž-m- t- f-jči-? M_____ t_ f______ M-ž-m- t- f-j-i-? ----------------- Môžeme tu fajčiť? 0
Tohib siin suitsetada? Môž- ----u --jči-? M___ s_ t_ f______ M-ž- s- t- f-j-i-? ------------------ Môže sa tu fajčiť? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? M--e sa t---l---ť ------n---ka----? M___ s_ t_ p_____ k________ k______ M-ž- s- t- p-a-i- k-e-i-n-u k-r-o-? ----------------------------------- Môže sa tu platiť kreditnou kartou? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Mô-- ------p-a-i- še--m? M___ s_ t_ p_____ š_____ M-ž- s- t- p-a-i- š-k-m- ------------------------ Môže sa tu platiť šekom? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Môže sa -ap-at-ť --n v --to--sti? M___ s_ z_______ l__ v h_________ M-ž- s- z-p-a-i- l-n v h-t-v-s-i- --------------------------------- Môže sa zaplatiť len v hotovosti? 0
Tohin ma hetkel helistada? Mô-e---i---n -a--lef--ovať? M____ s_ l__ z_____________ M-ž-m s- l-n z-t-l-f-n-v-ť- --------------------------- Môžem si len zatelefonovať? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Môž-- -a--en ni--- s-ý---? M____ s_ l__ n____ s______ M-ž-m s- l-n n-e-o s-ý-a-? -------------------------- Môžem sa len niečo spýtať? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Môž-- l-n-n-ečo-----d-ť? M____ l__ n____ p_______ M-ž-m l-n n-e-o p-v-d-ť- ------------------------ Môžem len niečo povedať? 0
Ta ei tohi pargis magada. Nes-i---pa- --pa--u. N_____ s___ v p_____ N-s-i- s-a- v p-r-u- -------------------- Nesmie spať v parku. 0
Ta ei tohi autos magada. N--mie ------ au--. N_____ s___ v a____ N-s-i- s-a- v a-t-. ------------------- Nesmie spať v aute. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. N--m-e -pať -a--t-nic-. N_____ s___ n_ s_______ N-s-i- s-a- n- s-a-i-i- ----------------------- Nesmie spať na stanici. 0
Tohime me istuda? S----e--- --d---? S_____ s_ s______ S-i-m- s- s-d-ú-? ----------------- Smieme si sadnúť? 0
Tohime me menüüd saada? M-že----á- p-inies- j---lny-lí-t--? M_____ n__ p_______ j______ l______ M-ž-t- n-m p-i-i-s- j-d-l-y l-s-o-? ----------------------------------- Môžete nám priniesť jedálny lístok? 0
Tohime me eraldi maksta? Mô-e----lati---vlášť? M_____ p_____ z______ M-ž-m- p-a-i- z-l-š-? --------------------- Môžeme platiť zvlášť? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!