Vestmik

et Asjaajamised   »   sk Vybavovanie

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [päťdesiatjeden]

Vybavovanie

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Chc-m--s- do--ni-n---. C____ í__ d_ k________ C-c-m í-ť d- k-i-n-c-. ---------------------- Chcem ísť do knižnice. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. C-c-----ť-do -n--k-pect-a. C____ í__ d_ k____________ C-c-m í-ť d- k-í-k-p-c-v-. -------------------------- Chcem ísť do kníhkupectva. 0
Ma tahaksin kioski. Ch-e---s---o ------. C____ í__ d_ s______ C-c-m í-ť d- s-á-k-. -------------------- Chcem ísť do stánku. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. C-----s- po-iča- --i--. C____ s_ p______ k_____ C-c-m s- p-ž-č-ť k-i-u- ----------------------- Chcem si požičať knihu. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Ch-e- -- k-piť -n-hu. C____ s_ k____ k_____ C-c-m s- k-p-ť k-i-u- --------------------- Chcem si kúpiť knihu. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Ch-em -- kúpi--n--i--. C____ s_ k____ n______ C-c-m s- k-p-ť n-v-n-. ---------------------- Chcem si kúpiť noviny. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. C-ce- --- do---i-n-ce, -by-s-m s--p-žič-l--knihu. C____ í__ d_ k________ a__ s__ s_ p_______ k_____ C-c-m í-ť d- k-i-n-c-, a-y s-m s- p-ž-č-l- k-i-u- ------------------------------------------------- Chcem ísť do knižnice, aby som si požičala knihu. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ch-e- ísť d- kníh-u-ect--,-a-y som--úp--a k--h-. C____ í__ d_ k____________ a__ s__ k_____ k_____ C-c-m í-ť d- k-í-k-p-c-v-, a-y s-m k-p-l- k-i-u- ------------------------------------------------ Chcem ísť do kníhkupectva, aby som kúpila knihu. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ch----í---do--t-nku---by --- -ú--l- no-i-y. C____ í__ d_ s______ a__ s__ k_____ n______ C-c-m í-ť d- s-á-k-, a-y s-m k-p-l- n-v-n-. ------------------------------------------- Chcem ísť do stánku, aby som kúpila noviny. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Chce- í-ť--o -p-iky. C____ í__ d_ o______ C-c-m í-ť d- o-t-k-. -------------------- Chcem ísť do optiky. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Chce- -sť -o---per-arketu. C____ í__ d_ s____________ C-c-m í-ť d- s-p-r-a-k-t-. -------------------------- Chcem ísť do supermarketu. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Ch-em -s- - pe-á-ov-. C____ í__ k p________ C-c-m í-ť k p-k-r-v-. --------------------- Chcem ísť k pekárovi. 0
Ma tahaksin prille osta. Chc-m k--i- ok--i---. C____ k____ o________ C-c-m k-p-ť o-u-i-r-. --------------------- Chcem kúpiť okuliare. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. C--e--k-pi- ov-cie-- -el-ni--. C____ k____ o_____ a z________ C-c-m k-p-ť o-o-i- a z-l-n-n-. ------------------------------ Chcem kúpiť ovocie a zeleninu. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. C--e---ú--ť -e-l- a----ieb. C____ k____ ž____ a c______ C-c-m k-p-ť ž-m-e a c-l-e-. --------------------------- Chcem kúpiť žemle a chlieb. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. C-c-- --ť do o-t-ky- a-y-som kú-i-(a--o-ulia--. C____ í__ d_ o______ a__ s__ k_______ o________ C-c-m í-ť d- o-t-k-, a-y s-m k-p-l-a- o-u-i-r-. ----------------------------------------------- Chcem ísť do optiky, aby som kúpil(a) okuliare. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Chce- -sť -- --p---a--e-u- a-y so--kú-il-a)-ov-c-- - zel-ninu. C____ í__ d_ s____________ a__ s__ k_______ o_____ a z________ C-c-m í-ť d- s-p-r-a-k-t-, a-y s-m k-p-l-a- o-o-i- a z-l-n-n-. -------------------------------------------------------------- Chcem ísť do supermarketu, aby som kúpil(a) ovocie a zeleninu. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ch-e--í-- d- pekár-e, ab- --- k----(------l--a-ch-ieb. C____ í__ d_ p_______ a__ s__ k_______ ž____ a c______ C-c-m í-ť d- p-k-r-e- a-y s-m k-p-l-a- ž-m-e a c-l-e-. ------------------------------------------------------ Chcem ísť do pekárne, aby som kúpil(a) žemle a chlieb. 0

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!